DILI: Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2026 ne'ebé aloka ba Prezidensia Konsellu Ministru (PCM), millaun $4.928.516 pasa iha espesialidade.
DILI:Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2026 bá Parlamentu Nasionál (PN) $19,073,404 aprova ona ho votus a favór 41, abstensaun 23 no kontra 0 iha debate faze espesialidade loron da-huluk parte lorokraik, kinta (13/11/2025).
DILI:Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2026 alokadu bá Gabinete Primeiru-Ministru (GPM) $3,759,532 aprova ona iha Parlamentu Nasionál (PN) ho votus a favór 41, abstensaun 23 no kontra 0 iha debate faze espesialidade loron da-huluk parte lorokraik, kinta (13/11/2025).
DILI: Orsamentu Jerál Estadu tinan 2026 ne’ebé aloka ba iha Prezidensia Repúblika pasa iha espesialidade ho votu a-favor 44, konta o no abstensaun 20.
DILI: Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba Komite Nasional 12 Novembro atu hakerek istória kona-bá trajedia masakre 12 Novembro no haruka ba eskola sira, atu nune’e estudante sira bele hatene istória ispiritu, objetivu, lisaun, kona-bá manifestasaun iha loron 12 Novembro 1991 nian no to'o ohin loron no ba futuru nian.
DILI:Governu konstitusional da-sia liu husi Vise Ministru Asuntu Parlamentares Aderito Hugo da Costa, konsidera komemorasaun loron masakre santa krus 12 novembru ba dala-34 no loron nasional juventude ba dala-20, nu’udar momentu reflesaun hodi hanoin hikas sakrifisiu joventude asuwain sira nia luta ba libertasaun nasional.
DILI: Centru Nasional Chega (CNC) realiza seminariu nasional hodi komemora loron masakre 12 novembru ba dala-34 no loron nasional juventude ba dala-20, ne’ebé hala’o iha loron 12 Novembru tinan ne’e, ho temátiku “Relembra Luta Rezistensia no Valoriza Forsa Juventude Timor-Leste iha Prosesu ba Ukun Rasik-Aan”
Reparasaun ba vítima-sobrevivente no labarik funu-sira iha suku Bibileo: Perspetiva situasionál no kondisionál
"Funu ne’e iha vítima la’os eroi/eroina de’it, se iha eroi/eroina de’it entaun ita labele funu ita manan de’it ona"
—Manuela Leong Pereira
Artigu ida-ne’e nu’udar esbosu ida, sei análiza no haree kona-ba “Reparasaun ba vítima-sobrevivente[1] no labarik funu-sira[2]iha suku Bibileo: Perspetiva situasionál no kondisionál.” Prinsipál husi perspetiva ida-ne’e atu dezenvolve hanoin—sira ligadu ho vítima ne’ebé hetan violasaun durante okupasaun indonézia iha Timor-leste. Valoriza justisa legál no reparasaun—nune’e labele sai hanesan preokupasaun ba vítima-sobrevivente sira.
AILEU: Tinan 23 ona Timor-Leste ukun an, maibé uma-kain 300 resin iha aldeia rua—Hlalameta no Tabulasi—Suku Seloi Kraik, Munisipiu Aileu, to’o ohin sei moris iha nakukun laran tanba seidauk asesu eletrisidade.
DILI: Tuir planu, iha 12 Novembru, aban, ekipa konjunta Timor-Leste na’in 150 aranka ba Republika Filipina hodi hala’o misaun umanidade iha nasaun refere ne’ebé sofre dezastre naturais.
DILI: Atleta Ema ho Defisiensia tilun na’in tolu aprezenta an ona ba Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) hodi reprezenta Timor-Leste kompete olimpiku Japaun 2025.
DILI: Governu Repúblika Demokrá¬tika Timor-Leste, liu husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hato’o sentidu kondolénsia boot tebes ba falesimentu jornalista australianu Robert Domm, ne’ebé mate iha loron 7 Novembru 2025.
DILI: Bankada Partidu Libertasaun Popular no Fretilin destaka proposta Orsamentu Jeral Estadu ba tinan 2026, hodi hato’o sira-nia preokupasaun seriu relasiona ho soberania fiskal, sustentabilidade ekonomia, no bem-estar povu Timor-Leste.
IHA uma kiik ida iha area Kampung Baru, Dili, Eviana Octavia Martins hateke ba mundu husi nia kadeira. Nia isin ne’ebé labele book an ho livre desde kiik hetan ona esperansa foun.