DILI:Estadus Unidus iha baze militár oioin iha Médiu Oriente. Iha tinan balun nia laran, Estadus Unidus opera ona rede ida husi baze militár sira iha rejiaun ne'ebé riku ho mina no gás hodi salvaguarda nia interese ekonómiku, enerjétiku no jeopolítiku sira.
Fonte: TEMPO.CO, 23 Junu 2025.
Izraél atake tan Beirute ne'ebé hamate ema na'in 31 hamosu eskalasaun ida iha konflitu ho Hezbollah no Iraun, aumenta tensaun rejionál sira iha Médiu Oriente.
Konflitu entre Estadus Unidus Amerika no Izraél hasoru Iraun espalla ona ba Líbanu.
DILI: Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro vizita área konsesaun ba explorasaun maganesiu husi Estrella Murak Rai Lda-EMR (subsidiáriu husi Estrella Resources Limited no Murak Rai Timor, E.P, ho partisipasaun 70:30 porsentu) iha área àrea Ira-miri, Suku Maina I, Postu Administrativu Lautem.
DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ohin prezide komemorasaun ofisiál Loron Nasionál Veteranus ba dala IX nian, ne’ebé hala’o iha edifísiu sentrál Konsellu Kombatantes Libertasaun Nasionál (CCLN), iha Komoro.
DILI:Folin Mina-rai Global Sa’e As Liu iha Marsu, Hafoin Israel ho Estadu Unidos Amerika (EUA) atake Iraun iha Sabdu 28 Fevereiru 2026.
Tuir dadus katak, folin mina-rai iha Petroleu Bruto Intermediariu Texas Oeste EUA, aumenta $5.36 (pursentu 8), husi $72.38 kada barril sa’e ba $75.33 kada barril.
DILI:Kompania aviaun sira, hanesan Emirates no FlyDubai deside redus ninia númeru voo sira husi Dubai hahú iha Segunda kalan.
DILI: Komemorasaun Loron Nasionál Veteranus bá dala-IX, (03 Marsu 2018 to’o 2026), Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenador Assuntu Sosiais, Mariano Assanami Sabino konsidera loron ida ne’ebé iha signifikadu boot ba Timor-Leste.
EUA: Sekretáriu Estadu Marco Rubio iha loron-segunda ne'e fó esplikasaun foun ida husi administrasaun Presidente Donald Trump nian kona-ba tansá maka Estadus Unidus deside atu lansa asaun militár hasoru Iraun agora -- hodi hatete katak ameasa hosi Iraun "iminente" tanba hatene katak sei halo retaliasaun hasoru Estadus Unidus bainhira hetan ataka, inklui husi Israel.
Nia ko'alia ba jornalista sira molok fó informasaun ba gang hosi líder kongresu na'in 8 iha Capitol Hill. "Iha duni ameasa iminente ida," Rubio hatete. "No ameasa iminente maka ami hatene katak se Iraun hetan ataka, no ami fiar katak sira sei hetan ataka, katak sira sei tuir kedas ami, no ami sei la tuur, tuur iha ne'ebá no absorve golpe ida molok ami hatán."
Media The New York Times relata, Lakleur hafoin briefing, Prezidente Kámara Mike Johnson apoia Rubio nia razaun foun, hodi hatete katak konsekuénsia sira sei sai maka'as tebes se EUA la ataka iha tempu hanesan ho Israel. Rubio hatete katak EUA hatene oinsá Iraun sei hatán.
"Klaru tebes katak se Iraun hetan ataka husi ema ruma - Estadus Unidus ka Israel ka ema ruma - sira sei hatán, no hatán hasoru Estadus Unidus. Orden sira delega ona ba komandante sira iha kampu," nia hatete. "Ida-ne'e automátiku."
Nia hateten, vingansa besik imediata husi Iraun prova ona nia pontu, hodi hatete katak misil sira "prepozisionadu" ona hodi ataka antes atake inisiál iha resintu lideransa nian."Se ami hamriik no hein atu atake ne'e mosu uluk, molok ami baku sira, ami sei hetan vítima barak liu," Rubio kontinua.
"Ami hatene katak sei iha asaun israelita ida. Ami hatene katak ida-ne'e sei hamosu atake ida hasoru forsa amerikanu sira, no ami hatene katak se ami la buka tuir sira antes sira lansa atake sira-ne'e, ami sei hetan vítima barak liu."
Maibé Rubio nega katak Israel obriga administrasaun Trump nia liman -- hodi hatete katak asaun militár norte-amerikanu nian ikusmai sei sai nesesáriu. "La importa saida, ikusmai, operasaun ne'e presiza akontese. Ne'e maka kestaun tanba saida agora," nia hatete, hodi refere ba atake israelita ne'ebé besik ona. "Maibé operasaun ida-ne'e presiza akontese."
DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, partisipa iha resepsaun komemorativa ida iha kalan ne'e, iha residénsia Embaixadór Japaun nian, Yasushi Yamamoto, hodi marka aniversáriu ba dala-66 Majestade Emperadór Naruhito.
DILI: Tempu besik, Federasaun Futeból Timor-Leste, sei loke konkursu ba konstrusaun estádiu munisipál dili, ne'ebe planu ona sei konstrui tinan ne’e nia laran.
DILI: Eskola Dugau, ne’ebé nu’udar klase paralelu husi EB Martinho de Araujo Mau-Nuno, hasoru kondisaun ne’ebé preokupante tebes.
DILI:Inisiativa kriativu foun idamosu iha kampus IOB Fomentu II: Kafé Kontainer Tais. La'ós de'it kafé baibain, fatin ne’e dezeña nu’udar espasu arte no kulturál ba joven sira atu espresa sira-nia talentu liu husi múzika, arte vizuál, no eventu.
DILI: Iha tinan 2026 Embaixada Japaun iha Timor-Leste oferese bolsu estudu ba estudante Timor-oan hamutuk na'in 4 hodi ba kontinua sira-nia estudu iha universidade iha Japaun.
DILI: Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão apela ba autoridade sira Manatuto nian hahú husi munisípiu, postu administrativu, suku to’o aldeia atu labele ansi simu polítika desentralizasaun. Tuir PM, importante liu mak tenke halo preparasaun didi’ak hodi korresponde ba kritéria sira ne’ebé Governu sentrál husu.