DILI:Prezidente Estadus Unidus nian, Donald Trump, fó sai katak nia sei hakotu relasaun komersiál hotu ho España. Nia halo deklarasaun ne'e iha White House bainhira simu xanxeler alemaun Friedrich Merz.

Trump afirma katak Washington "lakohi halo buat ida" ho Madrid hafoin Governu españól lakohi uza nia baze militár sira hodi apoia atake hasoru Iraun.

Governu españól afirma antes katak instalasaun militár hotu-hotu iha nia teritóriu iha kontrolu tomak husi nasaun no sei la uza ba operasaun sira ne'ebé la konsistente ho nia polítika nasionál sira.

Ameasa ida-ne'e iha potensiál atu estraga relasaun komersiál besik nasaun rua nian ne'ebé kleur ona. Maibé, seidauk iha detalle polítika konkretu sira kona-ba limite komérsiu nian.

España rasik nafatin iha kompromisu ba nia soberania no desizaun independente sira kona-ba asuntu defeza nian.

Entretantu, Donald Trump mos kritika maka'as Primeiru-Ministru britániku Keir Starmer tanba rekuza atu autoriza baze militár sira ba atake preventivu ida hasoru Iraun.

Trump bolu Starmer la koopera no kompara nia ho negativu ho Winston Churchill, ne'ebé fó sinál ba ruptura iha relasaun diplomátika sira entre nasaun rua ne'e.

Primeiru-Ministru Starmer defende nia desizaun ho razaun interese nasionál no rejeita polítika "mudansa rejime nian husi lalehan".

Maski Reinu Unidu ikusmai permite uzu limitadu husi baze sira ba defeza, Trump kontinua ameasa konsekuénsia sira ba aliadu sira ne'ebé konsidera la apoia nia operasaun militár sira.

Fonte: Media Aljazeera

Comment

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos Horta nomea Jesuína Maria Ferreira Gomes asume kargu Vise-Ministra Negósiu Estranjeriu no Kooperasaun (MNEK), iha Governu Konstituisionál dasia.

Comment

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos Horta ezonera Laura soares Abrantes Abrantes, nomea Maria Natália Guterres Viegas Carrascalão da Conceição Antunes assume fali kargu reprezentante permanente Repúblika Timor-Leste ba Comunidade País Língua Portugésa (CPLP).

Comment

Deklarasaun Ministru Negosiu Estranjeiru Sira ASEAN Nian Kona-ba Situasaun Mediu Oriente, ne'ebe Independente Digital asesu iha pajina ofisial ASEAN nian, loron 4 Marsu 2026.

  1. Ami akompaña didi'ak situasaun no hato'o preokupasaun sériu kona-ba eskalasaun husi konflitu iha Médiu Oriente tuir atake sira ne'ebé maka hahú husi Israel no Estadus Unidus hasoru Repúblika Islámika Iraun nian iha loron 28 fulan-Fevereiru tinan 2026 no atake vingansa sira tuirmai husi Repúblika Islámika Iraun nian hasoru nasaun sira iha rejiaun, inklui Reinu Bahrain, Reinu Hashemite Jordánia, Estadu Kuwait, Sultanatu Oman, Estadu Qatar, Reinu Saudita Arábia, Repúblika Árabe Síria, no Emiradu Árabe Unidu, ne'ebé kontinua aumenta tensaun sira iha Médiu Oriente, no sai ameasa boot ba ema nia moris no seguransa ba ema sivíl sira, no mós ba pás no estabilidade rejionál no globál. Ami nasaun hotu-hotu atu respeita lei internasionál, inklui Karta Unidu Nasaun sira (Karta ONU nian).
  1. Eskalasaun ida-ne'e partikularmente lamentavel tanba akontese iha tempu diplomátiku ne'ebé la'o hela, inklui inisiativa sira mediasaun nian ne'ebé lidera husi Sultanadu Oman nian ne'ebé ho objetivu atu avansa solusaun ida ne'ebé negosia ona.
  1. Ami subliña importánsia atu hapara kedas ostilidade sira no husu ba parte hotu-hotu ne'ebé iha interese atu ezerse kontrolu-an másimu, evita hahalok ruma ne'ebé bele agrava liután situasaun, no rezolve diferensa sira liuhosi diplomasia no diálogu ho interese atu mantein pás no estabilidade iha rejiaun.
  1. Ami reafirma Estadu hotu-hotu nia obrigasaun atu rezolve sira-nia diferensa liuhosi meius pasífiku no atu respeita soberania no integridade territoriál ema hotu nian nasaun sira, tuir lei internasionál, inklui Karta ONU nian. Ami kontinua repete obrigasaun sira atu proteje ema sivíl sira no infraestrutura sivíl sira iha armadu konflitu sira ne'ebé konsistente ho lei internasionál no Konsellu Seguransa ONU nian ne'ebé relevante rezolusaun sira.
  1. Ami mós subliña filafali kompromisu fahe malu atu fornese asisténsia emerjénsia ba sidadaun ASEAN sira, liu-liu durante ne’e, tuir ASEAN Deklarasaun kona-ba Matadalan kona-ba Asisténsia Konsulár husi Membru ASEAN Misaun Estadu sira nian iha Nasaun Terseiru sira ba Nasionál sira hosi Estadu Membru ASEAN sira seluk no Matadalan sira ba Fornesimentu Asisténsia Emerjénsia nian hosi ASEAN Misaun sira iha Nasaun Terseiru sira ba Nasionál sira husi Nasaun Membru sira ASEAN nian ne'ebé iha Krize nia laran.

Comment

DILI: La’o Hamutuk manifesta preokupasaun profunda kona-ba intensifikasaun konflitu militár iha Médiu Oriente ne’ebé envolve Izraél, Estadus Unidus no Iraun. Evolusaun ida ne’e, tuir informasaun publika disponivel no análize normativu tuir lei internasionál, hamosu agravamentu situasaun seguransa rejionál no global, no impaktu umanitáriu no ekonómiku ne’ebé sériu.

Comment

DILI:Estadus Unidus iha baze militár oioin iha Médiu Oriente. Iha tinan balun nia laran, Estadus Unidus opera ona rede ida husi baze militár sira iha rejiaun ne'ebé riku ho mina no gás hodi salvaguarda nia interese ekonómiku, enerjétiku no jeopolítiku sira.

Fonte: TEMPO.CO, 23 Junu 2025.

Comment

Izraél atake tan Beirute ne'ebé hamate ema na'in 31 hamosu eskalasaun ida iha konflitu ho Hezbollah no Iraun, aumenta tensaun rejionál sira iha Médiu Oriente.

Konflitu entre Estadus Unidus Amerika no Izraél hasoru Iraun espalla ona ba Líbanu.

Comment

DILI: Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro vizita área konsesaun ba explorasaun maganesiu husi Estrella Murak Rai Lda-EMR (subsidiáriu husi Estrella Resources Limited no Murak Rai Timor, E.P, ho partisipasaun 70:30 porsentu) iha área àrea Ira-miri, Suku Maina I, Postu Administrativu Lautem.

Comment

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ohin prezide komemorasaun ofisiál Loron Nasionál Veteranus ba dala IX nian, ne’ebé hala’o iha edifísiu sentrál Konsellu Kombatantes Libertasaun Nasionál (CCLN), iha Komoro.

Comment

DILI:Folin Mina-rai Global Sa’e As Liu iha Marsu, Hafoin Israel ho Estadu Unidos Amerika (EUA) atake Iraun iha Sabdu 28 Fevereiru 2026.

Tuir dadus katak, folin mina-rai iha Petroleu Bruto Intermediariu Texas Oeste EUA, aumenta $5.36 (pursentu 8), husi $72.38 kada barril sa’e ba $75.33 kada barril.

Comment

Página 1 de 640

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« March 2026 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
            1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31