DILI: Vise Primeiru Ministru, Ministru Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino hatete, lei saláriu mínimu dadauk ne'e iha Konselu Ministru no orienta hela parte kompetente hodi estuda hela.
DILI: Vise Primeiru Ministru Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitaria, Mariano Assanami Sabino, husu ba kompañia Timor oan sira ne'ebé kaer projetu konstrusaun uma dignu atu aselera ninia konstrusaun.
DILI: Sosiedade sivil Forum ONG Timor-Leste realiza konferensia internasional kona ba impaktu mudansa klimatika, direitus umanus ho justisa klimatika iha Timor-Leste.
DILI: Ekipa konjunta ne’ebé lidera husi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponimia no Organizasaun Urbana hasai ona komunidade uma-kain 61, ne’ebé afeitadu ba despezu administrativu, iha Aldeia Laloran, Suku Bairu-Píte, Postu Administrativa Dom Aleixu, Munisipiu Dili.
DILI: Governu konsidera Jogu Desportivas Komunidade Países Lingua Portugés, ne'ebé Timor-Leste mak sai uma na'in, nuudar lasu amizade ida hodi kesi metin entre povu ho povu.
DILI: Adeptus antusiasmu asiste abertura jogu deportivu Comunidade Paises Língua Portuguesa (CPLP) neebé Selesaun Timor-Leste Sub-16 sai hanesan uma-nain kontra selesaun Portugal Sub-16.
DILI: Nasaun Brazil, Guiné Equatorial ho Guiné Bissaun, auzente iha jogu desportivu Comunidade Paises Língua Portuguesa (CPLP) ba dala-XII 2025, neebé Timor-Leste sai uma-nain.
DILI: Atleta modalidade atletismu husi Portugal hahu preparasaun fiziku hodi kompete jogu desportivu Comunidade Paises Língua Portuguesa (CPLP), ne'ebé sei halao semanan ida, iha Timor-Leste.
DILI: Jogu voleiból praia feto, Comunidade Paises Língua Portuguesa (CPLP), ekipa Portugal konsege halakon ekipa Timor-Leste, hodi susesu rekolla pontu tolu, iha jogu dahuluk.
DILI: Adeptus sira hakarak atu asiste no harame jogu desportivu Komunidade Países Lingua Portuguesa ba dala-XII ne’ebé abertura husi ekipa selesaun Timor-leste kontra portugal iha oras 18:OO oras timor-leste.
DILI: Atleta husi nasaun tolu hanesan Brasil, Guíne Equatorial no Guíne Bisau, konfirmadu la partisipa iha jogu desportiva Comunidade Países Lingua Portugués (CPLP) ba dala-XII ne’ebé sei abertura iha sabado (19/07) ne’e, iha oras tuku 18:00 lokraik.
DILI: Sosiedade sivil Rede ba Rai (RbR) konsidera relatorio foun hatudu IX Governu kontinua halo violasaun grave ba direitu umanu durante implementa despeju iha 2024-2025.
Rede ba Rai lansa relatoriu foun hatudu katak despeju sira ne'ebe implementa husi IX Governu durante 2024-2025 kontra lei no halo violasaun grave ba povu afetadu sira nian direitu.
Relatoriu ho naran ''despezu forsada, krime no violasaun grave ba direitu umanu” aprezenta dadus ne'eb'e hatudu momoos katak governu nia hahalok viola Konstituisaun RDTL, lei nasional no lei internasional,” dehan portavoz Rede ba Rai, Hortencio Pedro Vieira, iha sekretariadu RbR, Farol, (17/07/25).
Liu husi monitorizasaun direita, entrevista ho komunidade ho afetadu no analiza legal relatoriu dokumentu mega-despezu 12 ne'ebe akontese iha Dili durante tinan 2024-2025 ho uma kain afetadu 1.336 (total ema 7.615) inklui feto, labarik, ema ho difisensia ho idozu sira.
Rezultadu peskiza hatudu despezu implementa sen justifikasaun legal, sem konsultasan, sem notifikasaun adekuadu no sem kompensasaun adekuadu.
Alende ne'em despeju barak implementa ho forsa no agresaun fisika ne'ebe la proporsional.
Deskobrementu husi relatorio katak entidade SEATOU ne'ebe implementa despezu barak laiha kompetensia legal atu implementa despeju, entidade Governu finji ba publiku katak ema afeitadu sira okupa ilegal rai estadu maibe realidade Governu la implementa prosesu legal hodi identifika rai nain no ema afeitadu sira seluk tuir lei espropriasaun ba utilidade publika (Lei 8/2017) no lei difinisaun titularidade nain ba rai (Lei 13/2017) haruka.
IX Governu hasai obrigatoriu komunidade sen notifikasau legal, sen konsultasan no la kumpri prinsipiu no prosedimentu sira seluk ne'ebe hakerek iha lei Espropriasaun ba Utilidade Publika(Lei 8/2017) no Lei Definisaun Titularidade Nain ba rai (Lei 13/2017).
Despezu komunidade barak lakon asesu uma adekuadu no lakon rendimentu, grupu vuneravel sira hasoru deskriminasaun durante despeju no hetan impaktu todan liu ba sira nia direitu ba uma , edukasaun, saude, no seguransa.
Iha fulan Setembru 2024 relator espesial ONU nia mos hakerek karta ba IX Governu Timor-Leste kondena despeju forsada nu'udar violasaun total ba Artigu 11 husi Paktu Internasional Direitu Ekonomiku, Sosial, no Kultural.Ate agora IX Governu ignora lia menon hirak ne'e no kontinua atu implementa despeju ne'ebe mak viola Lei nasional no Lei internasional.
Ne’e duni, RbR husu Ba IX Governu atu hapara imediata despeju ilegal, asegura despeju iha futuru tuir lei nasional no lei internasional, finaliza prosesu levantamentu kadastral (tuir lei 13/2017 no lei 8/2017 haruka) no atribui titulu iha are'a urbanu no are'a ne'ebe mak tarjetu ba espropriasaun molok implementa despeju.
Nune’e,investiga aktu violensia, ameasa no abuzu poder husi entidades estadu inklui SEATOU, F-FDTL, PNTL no funsiorio sira seluk, hasa'e Governu nia kapasidade atu implementa despeju ne'ebe tuir padraun legal no proteje direitu ema vuneravel sira nian no asegura igualidade jeneru durante implementa despeju.
Rede Ba rai mos husu ba parseiru internasional sira atu asegura katak sira nian projetu no asistensia tekniku la kontribui ba violasaun direitu komunidade afeitadu sira nian
Relatorio ne'e fanu ema hotu nu'udar timoroan atu hamriik hodi defende povu nia direitu. Tempu to'o ona atu tane aas estadu de direitu dignidade povu Timoroan iha prosesu dezenvolvimentu.
DILI: Delegasaun atleta na’in 105 husi nasaun Portugal ne’ebé atu partisipa iha jogu Comunidade Países da Lingual Portuguésa ba dala-XII to’o ona iha Timor-Leste. Treinador no Ofisial husi Tênis, Filipe Simões sente kontente tanba primeira vez to’o Timor-Leste hodi partisipa iha jogu CPLP liu husi modalidade Tenis Kampu.
DILI: Singapura hein atu simu Timor-Leste iha Família Association of Southeast Asian Nations (ASEAN).