DILI: Ministru Justisa, Sérgio Hornai hatete, estabelesimentu sentru rehabilitasaun juvenil ne'ebé governu halo iha Tibar sei konklui iha tinan 2026.
DILI: Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL) konsidera Governu liu husi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inklusaun (MSSI) fo atendimentu ba ema ho defisiensia sira iha fatin públiku seidauk másimu.
DILI: Sosiédade sivil liu husi Asia Justice And Rights (AJAR) husu Parlamentu Nasionál no Governu aloka Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ne'e ba setór estratéjiku sira hanesan setór edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu no mós infraestrutura báziku, maibé redusaun iha kapitál sosiál sira ne'ebé la lori retornu, inklui viajen sira.
DILI: Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru, aprova Proposta Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 (OJE 2026), ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho montante globál konsolidadu dolar amerikanu biliaun 2,291.
DILI: Ministru Justisa, Sergio Hornai hatete, nia parte sei la admite atividade ilisitiu sira ezisté iha Timor-Leste, ne’e duni husu ba se de'it mak envolve iha kazu sira hanesan jogu online tenke responsabiliza nia aktu.
DILI: Ministru Interior (MI), Francisco da Costa Guterres, hatete, sira seidauk hatun despaisu hodi dada Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne'ebé mak dadaun ne'e fo seguransa ba eis titular sira.
DILI: Sosiédade sivil liuhusi Asia Justice And Rights (AJAR) la konkorda ho ideia husi Institutu Defeza ba Diretu Labarik (INDDICA) sei apoiu osan US$500 ba família ne'ebé oan faan sasan iha dalan, maibé solusaun mak aproximasaun nafatin ho inan-aman sira katak labarik sira tempu ba eskola, tempu ba aprende.
DILI: Asaun manifestasaun durante loron tolu ne’ebé konsege lori ‘vitoria’ kontinua lakan iha sosiadade ninia fuan. Asaun hodi hetan justisa sosial ne’e sei kontinua ho asuntu sira seluk. Asuntu ne’ebé tama ona ajenda mak salariu ba asesor sira no salariu minimu.
DILI: Dokumentu kontratu ba projetu Fornesimentu Servisu Limpeza no Lavandaria Ministériu Saude nian hatudu aumentu orsamentu ne’ebé drástiku, husi $187,195 iha 2024 sa’e ba $410,400 iha 2025, ka sa’e pursentu 119. Ezemplu simples ida, folin deterjente Rinso ne’ebé sa’e husi $2,400 ba $9,600 ba tinan ida, hamosu deskonfiansa ba pratika mark-up.