DILI: La fasil mós atu sai mestri ba ema ne’ebé la falta buat ida husi nia isin lolon atu sai matenek, maibé Defisil liutan bainhira sai mestri hanorin ema ne’ebé la rona (defisiensia tilun) ho la haré (defisiensia matan) atu sai matenek.

Comment

DILI: Eskola Agape no Institutu Formasaun ba Dosente no Profesionais ba Edukasaun (INFORDEPE) sei fó formasaun lian-jestuais ba Ema ho Defisiensia Tilun iha Munisipiu 12 inkui Rejiaun Administrativa Espesial Oekuse Ambeno (RAEOA).

Comment

DILI: Iha semana haat nia laran hahú husi loron 5 to’o loron 27 fulan-Janeiru tinan 2021, Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), simu ona keixa hamutuk 22. 

Comment

DILI: Ministeriu Saude (MS) liu husi ekipa koordenasaun  pilar VII, rezista tan sidadaun Timor- oan na’in rua konfirmadu positivu Covid-19. Sidadaun na’in rua ne’e kompostu husi mane no feto.

Comment

DILI: Ministériu Saúde liu husi ekipa komisaun prevensaun Covid-19, detekta tan sidadaun estranjeiru na’in lima kofirmadu pozitivu Covid-19 ne’ebé kompostu husi feto rua no mane na’in tolu.

Comment

DILI: Sekretaria Estado Igualidade no Inkluzaun (SEII) hamutuk ho Organizasaun Nasaun Unidas (ONU) ho  parseiru sira  halo avaliasaun ba programa Spotlight nian ne’ebé hala’o ona iha tinan 2019.

Comment

Liu husi inisitiva kreativu no mehi nuudar sasukat atu hakat ba moris di’ak. Hanesan mós esperensia lubuk ne’ebé Maria do Rosario Costa enfrenta nuudar feto timor-oan ne’ebé potensiál no susesu iha setór emprejariál.

Comment

DILI:Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak, segunda ne’e bolu Diretór Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC-sigla portugés ), Brigadeiru Jenerál João Miranda ‘Aluk’, hodi halo diskusaun kona-ba posibilidade atu reativa fali Sala Situasaun-CIGC.

Comment

DILI: Ministériu Saúde (MS) asina nota entendimentu ho Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) hodi haruka funsionariu saúde na’in 180, kompostu husi parteiras na’in 90 no enfermeiru  na’in 90 tuir formasaun DIII durante tinan rua.

Comment

DILI:Diretora Organizasaun Sosiedade Sivil Rede Feto, Aida Exposto informa, iha rihun 8 feto Lesbian Gay Biseksual Tranjender Intersex (LGBTI) iha teritoriu laran tomak ne’e numeru ne’ebé barak, maibé ema ladun preukupa ba sira nia moris tanba konsidera sira nuudar ema ne’ebé lavale iha sosiedade nia matan.

“Kuaze rihun 8 membru  LGBTI,  husi numeru ne’e balun sai autor trafiku umanu interna intermus, joven feto barak sai objetu no vitima ba atividade sexual,” dehan nia iha knaar fatin, Kaikoli, Obrigado Barack,  ba Jornalista Online INDEPENDENTE, ohin.

Nia esplika, membros LGBTI balun Mak hetan tramento la justu, torturasaun, ,violensia, diskriminasaun husi familia, Governu no  komunidade, iha dalan no fatin publiku nunee mós hetan agresaun fiziku,

Exemplu, iha 2019 liu ba ekipa Rede Feto advoka ba LGBTI ne’ebé hetan agresaun fiziku hamutuk kazu 6 iha Baucau Vila no to agora Ministerio kompetente la iha avalisaun kontinuasaun ba Kazu ne’e.

Tanba ne’e, Rede Feto kontinua rekomenda ba Parlamento Nasional atu presija investe, LGBTI sira  merese hetan investimentu, oportunidade, edukasaun formal, edukasaun informal no merese hetan fundus hodi dezenvolve aan atu ema labele julga LGBTI.

Rede Feto rekomenda mós ba Governu liu-liu Ministériu Saúde atu presija fó tratamentu mediku ne’ebé dignu no sensivel ba LGBTI iha aspetu sosial, seguransa no politiku.

Husu mós ba MSSI atu persija kria no estabelese baze dadus komunidade LGBTI, presiza fó Fundus no asistensia liu-liu ba foinsa’e no labarik LGBTI.

Ba Ministerio Justisa presija kria lei hodi fó protesaun ba komunidade LGBTI no ba Ministerio Edukasaun presija fleksibel iha regras atu akomoda labarik sira ho orientasaun edukasaun sivika kona-ba oinsa atu halo diferensa entre Trans-Mane no Trans Feto.

Rede Feto mós husu ba fundasaun CODIVA no fundasaun ARCOIRIS presiza kontinua rejista komunidade LGBTI no halo sensibilizasaun atu nune’e ema bele respeita maluk LGBTI sira iha teritoriu laran tomak.

Nia akresenta, Rede Feto hamutuk ho Assosiasaun Feto Munisipal (AFM) ho parseiru sira kontinua fahe informasaun,  fó formasaun, halo sosializasaun no monitorizasaun ba direitu LGBTI ho grupu minoria seluk,  atu  bele konsidera LGBTI ne’e mós hanesan ema  natureza umana ne’ebé iha nanis mai no labele fó espasu ba ema sira ne’ebé hakarak atu uza deit komunidade LGBTI sira.

Comment

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« September 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30