KM Aprova Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Indústria Featured

By Mariano Mendonça Novembru 20, 2023 1084
Reuniaun Konsellu Ministru, Diriji husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao. Foto:Media GPM. Reuniaun Konsellu Ministru, Diriji husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao. Foto:Media GPM.

DILI: Konsellu Ministru (KM) deside hodi aprova ona projetu rezolusaun Governu kona-ba polítika nasionál dezenvolvimentu indústria hodi atinje diversifikasaun industriál, inovasaun no kreximentu ekonómiku sustentavel.

KM halo aprovasaun bá proposta ne'e aprezenta husi Ministru Komérsiu no Indústria (MKI), Filipus Nino Pereira, hafoin Konsellu Ministrus rona no aprova rezolusaun governu ne’ebé estabelese polítika nasionál dezenvolvimentu indústria.

"Konsellu Ministru aprova projetu kona-ba Rezolusaun Governu ne’ebé estabelese Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Indústria, hodi atinje diversifikasaun industriál, inovasaun no kreximentu ekonómiku sustentavel," dehan Komunikadu ne'ebé Jornalista Independente asesu husi mídia gabinete PCM, Sabadu (18/11).

Tuir komunikadu, Objetivu husi intervensaun lejizlativa ida ne’e, liu-liu atu estabelese vizaun ida ne’ebé fó prioridade liu ba adosaun polítikas adekuadas ba aumentu indústrias transformadoras dinámikas no invadoras, ne’ebé fornese merkadu nasionál no kontribui ba aumentu esportasaun.

Nune'e mós atrai investimentu privadu, kria empregu, promove no diversifika ekonomia, no bele kumpre Objetivus Dezenvolvimentu Sustentavel no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030 nian.

Objetivu ne’e mós atu promove aumentu industrializasaun iha país no diversifikasaun ekonómika, ne’ebé foka liu ba inovasaun no produsaun ne’ebé orienta ba esportasaun, inklui zonas ba prosesamentu esportasaun nian, korredór komersiál, parke industriál no zona ekonómika espesiál sira.

Diploma ne’e estabelese asaun polítika prioritária sira hodi promove atividade industriál iha país, ne’ebé foka liu ba iha industrializasaun prazu badak no médiu setór estratéjiku sira hanesan agrikultura, silvikultura, peska, turizmu, rekursus minerais no konstrusaun sivíl.

Enkuantu indústria sira ne’ebé bazeia ba rekursu lokál sira ne’ebé eziste, no, neneik, industrializasaun ne’ebé la bazeia de’it ba rekursu lokál sira, ho objetivu liu ba prosesamentu esportasaun nian.

Dekretu-Lei ne’ebé define Baze Indústria. Diploma ida-ne’e reprezenta kuadru regulatóriu orientadór ida ba asaun polítikas no administrativas konkretas ne’ebé sei dezenvolve husi Governu iha área atividade industriál nian.

Estabelese korpu regra no prinsípiu ida ne’ebé sistematizadu, nune’e mós baze jurídika ne’ebé asegura kondisaun sira ne’ebé presiza tebes ba dezenvolvimentu atividade ida-ne’e nian, perspetiva globál no integrada ida, ne’ebé enkoraja setór privadu hodi investe.

Realidade, diploma ida ne’e prevee, regras balun hanesan kondisoins no insentivus hodi hala’o atividade industriál, nune’e mós rejime lisensiamentu setoriál no kontraordenasoins, ne’ebé ninia definisaun no prosedimentu sei halo liuhosi lejizlasaun komplementár.

Diploma ida-ne’e ho nia objetivu mós atu aliña kuadru legál no regulamentár iha Timor-Leste ho normas internasionais, atu bele fasilita prosesu adezaun ba ASEAN ne’ebé la’o hela no Organizasaun Mundiál Komérsiu, ne’ebé ho objetivu atu hakle’an asesibilidade ba merkadu esternu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 21 Novembru 2023 15:36

Independente Digital TV