Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomiku no Ministru Turizmu no Ambiente Francisco Kalbuadi Lay hatete, Konsellu Ministrus (KM) aprova ona lei ida ba fibra óptika nian ne'ebé tutela iha interministeriál hanesan Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK) Ministériu Finansas (MF) no Ministériu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE) ne'ebé koordena husi Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonomiku (MKAE).
"Atu hato'o ba ita boot sira hotu Konsellu Ministru foin mak aprova ona fibra optika ne’e tenki tutela husi interministeriál, felizmente tenki tutela iha MTK mais Koordenadór jeral ne’e mak ha'u, ha’u mak sei koordena hamutuk ho Ministériu Finansas no Ministériu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE)," dehan Francisco Kalbuadi liu husi Meet The Press ne'ebé hala'o iha salaun MTK Kaikoli, Tersa (29/07).
Vise Primeiru-Ministru Dahuluk ne’e hatutan KM aprova ona lei refere, tan nee dadaun ne’e, MKAE hamutuk ho MTK hare hela atu harii kedas ona instituisaun ida liuliu ba de'it iha fibra optika nian.
“Ami nia planu katak Setembro ka Outubro instituisaun ne’e tenki harii ona, tanba ida ne’e halai ba iha área ne'ebé governu bele kontrola mais ita boot sira ohin ha’u temi katak ita senti internet karun tebes ita tenki iha ema ne'ebé mak profisional, liliu iha kuiñesementu iha área tekniku nian, atu nune'e bele hala'o servisu ne'e ho diak," Vise-Primeiru-Ministru hato'o.
Enkuantu, rekorda katak, iha loron 9 fulan Abril 2025, Konsellu Ministrus (KM), aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ba kriasaun Cabos de Timor-Leste, EP (CTL, EP) no aprova ninia estatutu.
Kriasaun CTL, EP ho objetivu atu garante jestaun ne’ebé efisiente no sustentável ba sistema foun fiu submarinu fibra ótika nian, hanaran Sistema Kabu Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC-sigla iha inglés), no mós rede fibra ótika terrestre ne’ebé pertense ba Estadu.
Medida ne’e ho objetivu atu hametin konektividade dijitál nasionál, ho promosaun infraestrutura moderna ida ne’ebé sei fasilita asesu ba internet ho velosidade aas no impulsiona ekonomia dijitál.
CTL, EP sei responsavel ba operasaun, manutensaun no expansaun rede telekomunikasoins, inklui jestaun ba TLSSC, ne’ebé liga Timor-Leste ba sistema internasionál North West Cable System (NWCS) iha Austrália.
Empreza públika mós sei responsavel ba estabelesimentu pontus prezensa no redes distribuisaun iha territóriu nasionál tomak no oferese servisus internet ho velosidade aas ba populasaun tomak liuhosi operadór telekomunikasaun nasionál sira.