Sosiedade Sivil Kontribui Luta Hasoru Dengue Featured

By Agostino/Bernadinho Fevereiru 17, 2022 234
Susuk neebe lori moras dengue ba labarik sira. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Susuk neebe lori moras dengue ba labarik sira. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Sosiedade Sivil, Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL), sei servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde hodi kontribui halo sosializasaun ba prevensaun surtu dengue ba populasaun sira iha teriroriu laran tomak, liu liu iha fatin sira neebé sai risku ba dengue.

"Sosiedade Sivil mós bele kontribui ho Ministeriu Saúde halo kampaña ka sosializasaun ba prevensaun, liu-liu ba iha komunidade sira oinsa mak bele kontrolo sira hodi labele hasa'e sirkulasaun susuk nian,"dehan Reprezentante Diretór Ezekutivu FONGTIL, Lourenso Tito Ximenes Lopes, ba jornalista sira iha salaun FONGTIL, Kaikoli, kinta ne'e (17/02).

Nia hatutan, asaun kampaña ne'e mak hanesan, fahe informasaun ba komunidade sira, fahe mosquiteriu no halo fumigasaun no mós limpeza jeral hodi bele prevene dengue.

Tuir nia, bainhira laiha kampaña ka sosializasaun ruma ba komunidade sira, ida nee bele mós kontibui makas hodi hasae taxa dengue, tanba nee sei fó risku tebes ba komunidade.

Ho nunee, Sosiedade Sivil mós iha papel atu servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde hodi esforsu halo prevensaun ba moras dengue.

Tanba, bainhira iha tempu udan susuk sira bele hetan oportunidade atu hasa’e ninia sirkulasaun. Nunee, ho maneira sira hanesan, kontrola be'e sira nalihun, hamoos uma ninin, hamos lixu  fatin, foer labele soe arbiru. Ida nee bele hapara susuk nia sirkulasaun no mós bele prevene dengue atu labele hada’et tan.

Tanba ne'e, nia husu ba komunidade sira tenke halo prevensaun, tanba Ministeriu Saúde mesak labele, maibé hamutuk ne'e importante tebes.

Entretantu, Diretor Nasional Saúde Publiku, Frederico Bosko Alves, hatete, tuir dadus husi Ministeriu Saúde liu husi Departamentu Vijilansia epidemolijia relata, too loron 16 fevereiru 2022, total kazu dengue sa’e ba 2.155 no komulativu óbitu iha na’in 30.

Husi númeru 2.155 nee, iha Kapital Dili ho kazu 1.347, Manatutu ho kazu 136, Baukau ho kazu 101, Manufahi ho kazu 91, Ermera ho kazu 85, Lautem ho kazu 84, Kovalima ho kazu 80, Likisa ho kazu 70, Aileu ho kazu 54, Vikeke ho kazu 44, Bobonaro ho kazu 32, Ainaro ho kazu 28 no Rejiaun Administrativu Espesial Oekuse Ambeno (RAEOA) ho kazu tolu.

 

Asistente Editor: Saturnina da Costa

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 17 Fevereiru 2022 16:23

Independente Digital TV