SEII Reativa Fila-Fali Rede Referal Featured

By Gregorio da Costa Abril 09, 2022 238
Sekretaria Estadu Igualidade no Inkluzaun hasai hamutuk ho rede referal sira husi nasional to’o munisipiu. Foto: Grigoriu/INDEPENDENTE. Sekretaria Estadu Igualidade no Inkluzaun hasai hamutuk ho rede referal sira husi nasional to’o munisipiu. Foto: Grigoriu/INDEPENDENTE.

DILI: Sekretaria Estadu Igualidade no Inkluzaun (SEII) hala’o inkontru ida, hodi reativa fila-fali rede referal sira iha teritoriu nasional to’o ba iha munisipiu.

Ho nune’e, sira hala’o fali servisu advokasia nian ba violensia hasoru feto no labarik feto, iha Timor-Leste.

Tuir Sekretaria Estadu Igualidade no Inkluzaun, Maria do Rosário Fatima Correia, hatete, tanba iha oitavu governu hasoru dezafiu tolu hanesan, Covid-19, inundasaun no mós situasaun politiku ne'ebé dada tempu naruk hodi afeita ba orsamentu estadu ne’ebé lao deit ho orsamentu duadesimal, entaun altura ne'ebá rede referal servisu la masimu.

"Ohin (horseik), SEII mak hanesan responsabilidade ba halo advokasia hodi reativa fila-fali rede referal hodi bele aposta iha munisipiu to’o nasional, oinsa bele iha liña koordenasaun atu tulun labarik feto no feto sira ne'ebé mak hetan violensia domestika, abuzu sexual, violasaun sexual, insestu, no mós kazu abandona,"dehan nia ba jornalista sira, iha salaun Delta Nova, sesta horseik (08/04).

Nia hatutan, aleinde, reativa fila-fali rede referal, SEII hamutuk parseiru no sosiedade sivil atu halo mós revizaun ba planu asaun nasional violensia bazeia ba jéneru.

Nune’e, nia dehan, to’o ona tempu atu SEII halo revizaun ba lei kontra violensia domestika, tanba lei refere vigor no implementa iha tinan 2012.

Tanba ne’e, SEII sei konsultasi ho autor implementador sira liu-liu Prokurador Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Tribunal Rekursu (TR) no mós advogadu privadu sira.

Nia esplika, iha planu asaun nasional ne’e, sei haree liu ba asuntu haat, mak hanesan, servisu sosiais, halo prevensaun, fó asistensia legal ba feto no labarik feto, no pilar ikus mak halo monitorizasaun no avaliasaun, ida ne'e mak objetivu rede referal atu tulun vitima sira.

Tanba ne'e, SEII hamutuk ho rede referal sira kontinua asegura no fó atendementu ba vitima sobrevivente no violensia bazeia ba jeneru.

"Hau apresia instituisaun no parseiru sira hotu ne'ebé hola parte iha rede referal ida ne'e, ho ativu halo esforsu no foti medidas sira ne'ebé importante tuir ida-idak nia knar hodi kontribui no fó asistensia no mós rekolla dadus sira kona-ba violensia bazeia ba jeneru,"haktuir nia.

Enkuantu, SEII mós sei halo esforsu ida hodi haforsa liu-tan koordenasaun ho entidade hotu-hotu atu bele fóba kbiit feto  iha komponente vulneravel, estrutura ekonomia no mós hasa'e partisipasaun feto iha vida politika no foti desizaun iha nivel nasional, munisipal to’o lokal.

 

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV