SA IDA MAK BUSCA/BUSKA?, TUIR Kódigu Prosesu Penal Timor-Leste (Parte dahuluk). Featured

By Husi Tiago Amaral Sarmento Outubru 20, 2022 347
Ministru Justisa Tiago Amaral Sarmento. Foto:MJ. Ministru Justisa Tiago Amaral Sarmento. Foto:MJ.

Iha loron hirak ne'e, liafuan 'buska' hahú mosu iha notísia lokál, liuliu relasiona ho atuasaun Polisia sira ba kazu ida nebé bolu ema nia atensaun atu kumpriende liu tan konaba BUSKA.

Situasaun atuál halo ema barak hakarak hatene konaba Leis, liuliu konaba termus legais hirak nebé mosu iha públiku nia oin.

BUSKA, ne'e regula iha KAPÍTULU III (Dos meios de Obstenção de Prova/MEIU ATU HETAN PROVA) iha seksaun I -Das Buscas e Revistas) husi Dekretu-Lei n.13/2015, de 1 de Dezembro aprova Kódigu Prosesu Penál (KPP).

Bainhira kazu ruma iha (prosesa) ona denúnsia ka keixa, Tribunal mak iha kompeténsia, atu deskobre ka hetan meiu de prova nebé Tribunal presija atu DESKOBRE VERDADE (buka tuir lialos, los ka lae).

Nune'e Autoridade judisiáriu ka autoridade polisial, bele halo no hetan prova nebé iha, LIU HUSI meiu revista no buska (pemeriksaan badan dan pengeledahan), aprensaun, exáme no exkuta telefónika.

Meiu atu hetan prova sira ne'e, ninia dispozisaun mak hanesan tuir mai:

1. REVISTA NO BUSKA;
2. APREENSAUN;
3. EXÁME
4. EXKUTA TELEFÓNIKA

1. REVISTA NO BUSKA

KPP regula klaru no momós konaba oin-nusa atu halo buska no revista ba ema ruma ka fatin ruma nebé iha forsa legál ona atu buka lialos/verdade.

REVISTA: Liafuan 'Revista' iha lian Indonesia nian karik bolu naran "pemeriksaan badan". Revista bele halo ba kualker ema ruma nebé, tamba atu prende objetu nebé, karik, ema balu lori ka subar iha nia isin lolon, bainhira konsidera katak objetu ne'e iha relasaun ho krime ruma ka objetu ne'e bele sai hanesan prova(bukti) ba krime ruma, ka atu uza ba halo aktu kriminal ruma.

BUSKA (Pengeledahan), mós bele halo bainhira iha fatin rezervadu ruma ka la livre asesivel ba públiku, nebé autoridade sira konsidera katak iha objetu ruma nebé tenke prende ka iha ema ruma nebé tenke kaer iha fatin ida nee (bazeia ba art. 168 KPP).

Autoridade civil ka polisial ka militar nebe hetan kompeténsia atu halo revista ka buska, TENKE HETAN ULUK AUTORIZASAUN JUDISIAL (Surat perintah) husi Tribunal. Autoridade polisial nebe halo inkéritu ka ema nebé nomeasaun husi Ministériu Públiku maka halo revista no buska, tamba buska ho revista tenke respeita vizadu nia dignidade pessoal.

Buska no revista tenke halo Autu, vizadu (ema nebe hetan buska) tenke asina Autu ne'e, no tenke entrega ba vizadu duplikadu konaba despaxu nebe autoriza atu halo buska no revista. Bainhira la halo tuir ida nee, nee viola lei ho viola ema nia direito.

BUSKA halo iha uma nebe ema hela ka dependensia fexada no BELE HALO DEIT husi oras TUKU 06.00 DADER to'o TUKU 08.00 kalan. Fora husi nee labele.

Buska bele halo mos iha loron feriadu (bazeia ba art. 170 KPP), só iha de'it mak limitasaun ba oras, maibe bainhira iha situasaun urjente ka demora nebé maka bele hamosu perigu, Polisia nia orgaun bele halo revista, maske la iha autorizasaun husi autoridade judisial, la prezuizu ba ninia obrigasaun, atu fo hatene kedas ba autoride neba (bazeia ba art. 169 KPP).

BUSKA NIA REALIZASAUN

Halo tuir KRDTL haruka nomos bainhira halo armónia husi dispostu n.1 artigu 37 KRDTL, kestaun domisíliu (hela fatin), korrespondensia, nomos meius sira hanesan komunikasaun privadu sira seluk, ne'e involáveis, salvu (kecuali) iha kazu sira nebé previstu iha lei tuir materia prosesu kriminal.

N. 2 husi artigu ida ne'e perceitu refere katak, atu tama iha ema ruma nia uma ka domisíliu, kontra uma nain nia vontade, só bele halo bainhira iha ona ORDEM ESCRITA husi autoridade judisial kompetente, iha kazu sira hanesan ne'e tenke tuir forma nebé hakerek iha lei, liu-liu rejime konaba buska domiciliária hanesan regula momós iha art. 168 to'o art. 170 KPP.

BUSCA DOMICILIÁRIA só bele halo bainhira iha ona autorizasaun liu husi Juíz sira nia despaxu, tuir n.1 husi art. 226 iha alínea d) nomos n. 1 husi art. 169 KPP, excepcionalmente iha kazu urjênsia, nune'e ajente Polisia nia órgaun bele halo revista no buska, no la presija uluk autorizasaun judisial, iha kazu sira hanesan ne'e tenke fo lalais (imidiata) notísia ba autoridade judisial tuir n
6 husi art. 169 KPP.

Iha ezekusaun ba Buska no molok halo hahú halo buska, TENKE ENTREGA ba uma nain (vizadu) kópia husi despaxu judisial nebe autoriza ka haruka atu halo buska, no tenke elabora autu ba buska, nebe hakerek konaba ; oras, loron, fulan no tinan nebé aktu halao, fatin nebe halao buska, identifikasaun husi ema sira nebe partisipa iha aktu ida ne'e, deskrisaun husi objetu sira nebé maka aprendido tiha ona, no fatin iha nebé sasan sira ne'e hetan apreensaun, vizadu tenke asina iha autu ne'e.

Ho FORSA husi n. 34 husi art. 111 KPP, nomos n. 4 husi KRDTL, PROVAS SIRA NEBE HETAN HO FORMA VIOLENSIA NE'E SEI LA VALE ka la iha efikásia.

Tuir art. 56 KPP, polisia bele halo buska, revista, apreensaun la presija uluk mandadu judisial iha kazu FLAGRANTE DELICTO (tertangkap tangan), nebe nia kastigu iha ka se karik iha duni suspeitu forti katak objetu nebe relasionadu ho krime ida subar hela (escondido), no bainhira demora atu hetan autorizasaun judisial bele hamosu alterasaun ka alterasaun ka ema bele halo aat tiha ka bele hamosu ka fo kauza ba ema ka sasan nia seguransa.

sei kontinua....

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31