Prezidente PN Apoia Governu Hasai Komunidade Featured

By Ekipa INDEPENDENTE Abril 18, 2024 1697
Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay. Foto:Dok. Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay. Foto:Dok.

DILI: Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, konkorda ho polítika Governu liuhusi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) hodi hasai komunidade sira ne’ebé okupa fatin públiku, nune’e organiza sidade Dili sai moos, organizadu, saudavel no seguru.

Nia dehan, nia parte defende povu mas povu ba fatin ne'ebé permitidu labele disturba públiku.

"Ha'u defende povu mas povu ba fatin ne'ebé permitidu labele disturba públiku, mas agora ita bazar to'o Faról sira ne'e hotu labele, ita iha área ne'ebé labele, valeta nia leten labele, Mota Bidau labele ba bazar iha ne'ebá, inundasaun hakilar governu, ita hatene iha lei metro 50 mota ninin labele halo uma," dehan Prezidente PN, iha Palasiu Prezidensiál, Bairru-Pité, horisehik.

Nia hatete, espasu agora iha Komoro ne'e see anunsiu sira mai husi ne'ebé la hatene.

Agradese SEATOU pelumenus aredor iha fatin balun fahi ten la iis ona, tanba lalar lori moras, agora hakiak hotu sidade laran atu lori sidade ne'e ba ne'ebé. Klaru katak povu kiik buka moris mas tenke buka moris iha fatin ne'ebé adekuadu.

Nia afirma, situasaun ekonómia dezenvolve de'it iha sidade kapitál, iha fatin seluk lae, maibé situasaun ne'e tenke neineik, primeiru tenke fó estabilidade polítika rai laran, labele ba baku malu.

Nia esplika, see investimentu la mai susar ne'e mak mai hotu estabilidade polítika iha país, estabilidade seguransa iha país ema mai halo investimentu sei hetan benéfisiu husi ne'eba, ne'ebé hanoin OMK tama benéfisiu sei iha ne'ebé mai ema hotu mantein pas, estabilidade ne'ebé governu agora hakarak tanba iha interese ba ne'eba.

Hasai ho Umanidade

Reprezetante povu iha Parlamentu Nasional (PN) husu ba SEATOU bainhira hasai komunidade sira ne’ebé okupa espasu publiku iha kapital Dili tenke ho umanidade.

Deputadu bankada CNRT, Patrocino Fernandes hatete, Parlamentu Nasional bolu ona Sekretariadu Estadu Asunto Toponomia rona ona sira-nia razaun kona-ba halo eviksaun ba komunidade sira iha Dili laran.

“Ita hotu hakilar kona˗ba Díli sabraut, ita hotu hakilar kona-ba ema hakiak fahi arbiru no ita hotu hakilar kona-ba engrafamentu iha dalan˗dalan sira ha’u hanoin imi rona ona, konserteza nu’udar reprezentnte povu nafatin husu ba governu”, dehan nia.

Nia hatutan, atu ezekuta politika ne’e SEATOU mos labele haluha katak, uza mos umanidade hakbesik ba sira nu’udar sidadaun no nu’udar povu.

Nune’e, oinsá mak sira bele sente katak, sira mos pertensia ba estadu ida ne’e no pertensia ba nasaun ne’e, politika ida governu halo dadauk ne’e sira mos pertensia ba ida ne’e.

"Ami fo ona ba sekretariadu toponomia ba iha munisipiu ne’e, maibe nu’udar reprezentante povu la signifika katak, politika governu nian atu oinsa maka hatuur ita nia estadu ida ne’e ho dignu, maibe mos tenke trata ita nia sidadaun sira mos ho dignu,” nia haktuir.

Iha fatin hanesan, deputadu bankada Fretilin, Antonino Bianco hateten, politika husi Governu dasia nia atu sobu deit, maibe laiha planu diak oinsa bele kria kondisau.

“Governu la’ós sobu de’it ida ne’e, lei sobu, la kumpre lei mós la’o, ne’ebé sobu ne’e iha fatin-fatin, tanba ne’e ha’u hanoin kualker Governu labele sobu de’it, maibé tenke buka oinsá maka atu atende sira ne’e, kualker halo asaun ida tenke iha planu,”dehan nia,

Tuir nia katak, Sekretáriu Estadu Toponimia laiha planu di’ak ba komunidade sira ne’ebé hasai iha espasu públiku sira. Tuir loloos prepara fatin ba sira nune’e bele muda sira husi fatin ne’e.

“Iha fatin balun hela tiha tinan-sanulu-resin ona, derepende ba sobu tiha, ema ba toba fatin mós laiha, satán atu dehan hetan rendimentu loroloron ba nia moris, ne’e hanesan hotu sira sobu edukasaun,” nia esplika.

Membru komisaun D ne’e haktuir, populasaun sira ne’ebé uza espasu públiku tinan-naruk hodi buka moris mós Governu sobu. Tan ne’e presiza kria kondisaun ba populasaun sira ne’e molok atu sobu ka muda sai sira.

“Ita nia sentimentu umanu ne’e mós ladún iha, tanba ne’e mak bankada FRETILIN, ita kuandu atu hadi’a buat ruma ho planeadu, depois ita buka, tama ema iha fatin ne’ee iha ne’ebé, agora ita haree timoroan sira labele kompete ho Xina sira mai ho loja boboot,” nia salienta.

Sobu tan Uma 21 iha Aitarak-Laran

Sekretaria Estadu Asuntu Toponomia Urbana (SEATOU) ho ekipa konjunta sobu tan komunidade sira nia uma 21 iha aldeia Anin Fuik, Suku Kampo Alor, Posto Administrativu Dom Aleixo, Munisipiu Dili.

Sekretaria Estadu Asunto Toponomia Urbana, Germano Santa Brites Dias hateten, iha Ai-Tarak Laran presiza tebes espasu ne'e atu loke estrada.

"Aervisu ne'e ita la’o bazeia ba orariu ne’ebé iha enkontru ita la’o ona iha semana hira liu ba, maluk sira ne'e prontu koopera… iha deit ida rua mak hataan sobre sira nia fatin seidauk iha,” dehan nia, iha Ai-Tarak Laran, horisheik.

Palasiu Prezedente nia oin presiza sobu hodi loke estrada borus ba Ministeriu Finansa liu ba tasi ibun, nune’e bele minimiza engarrafamentu iha Dili laran. 

Nia dehan, SEATOU laiha osan para atu fo indenimizasaun ba populasaun sira ne’ebé hetan afetadu. Liuliu ba okupante sira iha Ai-Tarak Laran simu ona osan indenimizasaun husi Governu.

Antes ne'e, SEATOU ho ekipa konjunta sobu tan komunidade nia barraka hamutuk 95, iha Sengol-Bidau, Postu Administrativu Cristo Rei, Munispiu Dili.

Komunidade hirak ne'e okupa espasu públiku hodi halo negosiu, maibé IX Governu konstituisional nia prezensa maka atu hadi’a ka re-organiza sidade hotu-hotu iha teritorio Timor Leste Sai moos organizadu, saudavél no seguru.

Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Urbana, Germano Santa Brites Dias hatete, komunidade hirak ne'e governu fó ona atensaun liu husi notifikasaun maibé sira la kumpri tanba ne'e Governu uza lei hodi subu orbigatóriu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 18 Abril 2024 11:39

Independente Digital TV