Espesialista Onkolojia, Dr. João Teodoro Amaral hatete, prevensaun mak xave importante atu hadook an husi moras kankru.
“Sidadaun sira tenke evita fatór risku sira hanesan fuma sigaru, obesidade, hemu alkol no aihan la saudável. Vasinasaun kontra HPV no Hepatitis B mós importante, tanba deteksaun sedu bele salva vida,” dehan nia, iha HNGV, Díli, Segunda (16/02).
Nia esplika, sinais dahuluk moras kankru bele mosu hanesan isin tuun, isin-manas la para, kafuak iha isin ka sintina ho raan, maibé sintomas depende ba orgaun ne’ebé afetadu. Tanba ne’e, pasiente sira ne’ebé sente mudansa anormal tenke ba konsulta lalais atu halo deteksaun sedu.
João mos hatete, kankru mak grupu moras ida ne’ebé mosu husi kresimentu sélula la kontroladu ne’ebé forma tumor no bele espalla ba parte seluk isin (metástaze).
Nia informa, tipu kankru ne’ebé rejistu aas liu iha unidade onkolojia mak kankru susun, colorectum, thyroid, figadu no leukemia.
Dadus HNGV hatudu husi tinan 2023 to’o 2025 pasiente hamutuk 2.497 mai halo konsulta, no maioria transfere ba tratamentu iha rai li’ur. Agora daudaun iha 35 pasiente kontinua halo kemoterapia iha unidade onkolojia.
Molok ne’e, Fundasaun Alola hamutuk ho Ministériu Saúde Timor-Leste no parseiru sira halo kampaña konsiénsia públiku atu hasa’e koñesimentu kona-ba deteksaun sedu.
Diretóra Ezekutiva Maria Imaculada Guterres hateten maioria pasiente mai iha faze avançadu, ne’ebé aumenta risku mortalidade.
“Ita-nia tema mak deteksaun sedu bele salva. Se pasiente mai lalais, probabilidade atu kura di’ak liu,” nia hateten.
Governu mós promove vasinasaun HPV ba labarik feto idade tinan 11-14 atu prevene kankru serviks, ho apoiu parseiru internasional.
Vise-Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis dehan, kankru sai ameasa boot ba saúde públika no presiza kolaborasaun hotu-hotu.
“Kankru la eskolla idade ka jéneru. Maibé bele prevene ho estilu moris saudável, ezersísiu regular no deteksaun sedu,” nia afirma.
Autoridade saúde enkoraja komunidade atu halo ezaminasaun regular, simu vasina no hadook an husi hahalok risku atu nune’e bele redus kazu kankru iha Timor-Leste.








