KM Aprova Ona Dekretu-Lei kona-ba Lisensiamentu Industriál Tolu Featured

By Mariano Mendonça Novembru 20, 2023 428
Reuniaun Konsellu Ministru, ne'ebe diriji husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao, iha Palasiu Governu. Foto:Dok. Reuniaun Konsellu Ministru, ne'ebe diriji husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao, iha Palasiu Governu. Foto:Dok.

DILI: Konsellu Ministru (KM) hala'o surumutuk hodi aprova ona Dekretu-Lei kona-ba lisensiamentu Indústrial tolu ne'ebé Aprezenta husi Ministru Komersiu Indústria (MKI) Nino Filipus Pereira.

"Konsellu Ministru aprova Dekretu-Lei kona-ba Lisensiamentu Industriál, ho objetivu atu alkansa objetivu prinsipál tolu," dehan Komunikadu ne'ebé Jornalista Independente asesu husi mídia gabinete PCM, Sabadu (18/11).

Ida kriasaun ba melloria kondisaun legál sira hodi regula no fiskaliza atividade industriál, estabelese rejime setoriál lisensiamentu nian ida ba atividade industriál bazeia ba nivel risku, no hametin prinsípiu simplifikasaun ba prosedimentu sira ne’ebé presiza ba lisensiamentu, mantein SERVE nu’udar Janela Únika ba prosesu sira-ne’e.

Ba atividade industriál ne’e ho risku ki’ik, objetivu mak atu estabelese sistema lisensiamentu zero, la presiza lisensa no vistoria (inspesaun) prévia hodi hahú atividade.

Kona-ba atividade industriál ho risku médiu (boot-natoon) no risku boot, objetivu mak atu halo detallamentu legál no reguladór ida kona-ba rekizitus hodi hetan lisensa setoriál, ida ne’ebé sei hala’o maka liuhosi halo vistoria (inspesaun) uluk, hafoin ne’e maka autoridade kompetente emite lisensa ho autorizasaun atu ezerse atividade industriál ne’ebé hakarak.

Diploma ne’e estabelese obrigatoriedade inskrisaun iha kadastru industriál ba empreza industriál sira hotu, la haree ba izensaun lisensa ka kompeténsia husi entidade públika sira.

Nune’e mós prevee regra lubuk ida hodi la’o tuir durante hala'o atividade industriál nian, inklui mós rejime sansionatóriu uainhira iha violasaun, ne’ebé ho objetivu atu prevene risku sira, salvaguarda saúde públika no traballadór sira, fó seguransa ba ema no sasán/propriedade sira, kualidade ambiente, no ordenamentu territóriu ida ne’ebé loos, iha kuadru dezenvolvimentu industriál ne’ebé sustentável no responsabilidade sosiál husi empreza sira.

Rua Dekretu-Lei kona-ba Lisensiamentu Setoriál ba Atividade Komersiál, hodi prienxe lakuna sira ne'ebé iha estrutura lejizlasaun ne'ebé vigora ba lisensiamentu komersiál.

Rejime atuál, ne'ebé mai husi Dekretu-Lei númeru 34/2017, iha loron 27 fulan-setembru, ne'ebé altera husi Dekretu-Lei númeru 83/2022, iha loron 23 fulan-novembru, maske simplifika ona prosedimentu hodi hahú atividade ekonómika hotu-hotu, husik hela lakuna iha lisensiamentu estabelesimentu komersiál ne'ebé bele hamosu risku ba saúde, seguransa, moos (ijiéniku) ka ambiente.

Diploma foun ida ne'e propoin hodi estabelese rejime setoriál ba lisensiamentu atividade komersiál sira, klasifika atividade sira ho risku ne'ebé iha relasaun. Diploma ne’e ninia Intensaun mak atu simplifika lisensiamentu ba atividade ho risku ki'ik, ne’ebé presiza de'it deklarasaun inísiu nian husi SERVE, iha tempu hanesan atividade ho risku ladún boot (media) no  risku boot, sei sujeita ba lisensiamentu setoriál, ne'ebé hetan supervizaun husi Diresaun Jerál Komérsiu nian.

Diploma ne'e mós ezije rejistu iha kadastru komersiál, la haree ba nesesidade lisensiamentu nian, no define regra sira, inklui rejime sansionatóriu uainhira iha violasaun. Ho Dekretu-Lei ida ne'e mós, ho objetivu atu prienxe lakuna sira, hodi simplifika prosedimentu no asegura seguransa no hakru’uk ba atividade komersiál sira iha Timor-Leste.

Tolu Dekretu-Lei kona-ba Regime Jurídiku Jerál Komérsiu Eletróniku nian no Asinatura Eletrónika.

Projetu Dekretu-Lei ida ne'e propoin enkuadramentu jurídika foun ida ba Komérsiu Eletróniku no Asinatura Eletrónika iha Timor-Leste, rekoñese importánsia fundamentál ba komérsiu eletróniku iha kresimentu ekonómiku nian.

Projetu Dekretu-Lei ida-ne'e propoin rejime jurídiku jerál ida ne'ebé vigora ba tranzasaun, rejistu, no asinatura eletrónika sira, nune’e mós ba ninia utilizasaun, liuliu iha área komérsiu eletróniku nian, hodi rekoñese importánsia fundamentál komérsiu eletróniku nian  iha kreximentu ekonómiku.

Ho objetivu atu promove dezenvolvimentu tranzasaun komersiál eletrónika sira iha sosiedade informasaun nian, diploma ne'e inklui kestaun sira hanesan validade kontratu eletróniku nian, uzu rejistu eletróniku no estatutu asinatura eletrónika sira. Destaka mós kriasaun rejistu ba entidade sertifikadór sira, atu superviziona ho efikás liu, no atribui funsaun avaliasaun ba Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun I.P. (TIC TIMOR) nian. Diploma ne'e mós estabelese rejime sansionatóriu ida ba infrasaun sira iha ámbitu asinatura no komérsiu eletróniku.

Projetu Dekrelu-Lei ne’e ho objetivu atu fó estrutura jurídika ba nasaun ne’e, ne’ebé promove dezenvolvimentu tranzasaun komersiál eletrónika sira, iha ámbitu sosiedade informasaun nian ida ne'ebé luan liu. Ida ne’e buka mós atu kria oportunidade signifikativa sira ba investimentu no empregu, iha tempu hanesan promove kreximentu ekonómiku no inovasaun.

Objetivu seluk mak atu fasilita interasaun no envolvimentu sidadaun sira no empreza sira ho Administrasaun Públika nian, aborda mós asuntu sira iha nivel nasionál no internasionál iha kontestu komérsiu eletróniku nian. Ikus liu, intervensaun Lejizlativa iha mós ninia objetivu atu enkoraja dezenvolvimentu komérsiu transfronteirisu la ho surat tahan (sein papél), hodi kontribui ba integrasaun ne’ebé boot liu husi Timor-Leste iha ekonomia rejionál no globál.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 20 Novembru 2023 12:02

Independente Digital TV