FONGTIL Kondena Desizaun Governu Votu Abstein Ba ‘Golpe Militár’ Iha Myanmar Featured

By Saturnina da Costa Juñu 22, 2021 883
Sosiedade Sivil FONGTIL halo konferensia imprensa hodi Kondena Desizaun Governu Votu Abstein Ba ‘Golpe Militár’ Iha Myanmar. Foto: Satunina/Independente. Sosiedade Sivil FONGTIL halo konferensia imprensa hodi Kondena Desizaun Governu Votu Abstein Ba ‘Golpe Militár’ Iha Myanmar. Foto: Satunina/Independente.

DILI:Sosiedade Sivil husi Forum Organizasaun Naun Govermental Timor-Leste (FONGTIL) kondena makaas no husu Governu atu halo esplikasaun ba votu abstensaun iha aprovasaun ba Rezolusaun Asembleia Jerál Nasoins Unidas (ONU) liga ba golpe militár iha Myanmar.

Portavoz FONGTIL, Koko Valentin, hanesan mós responsavel Asean People Forum (APF), hatete, iha fulan-Novembru tinan 2020 povu Burma hala'o ona sira nia eleisaun no hili ona sira nia lider ne’ebé rezultadu hatudu katak partidu politika ne’ebé lidera husi Aung San Suu Kyi manán eleisaun ne’ebé anunsia husi Kamiaun Eleitoral Myanmar nian.

Iha loron 1 fulan-Fevreiru 2021 hafoin lansamentu ba parlamentu foun ne’ebé eleitu, Militár Myanmar halo kedas movimentu violentu hasoru governu ne’ebé eleitu ho demokratiku.

Parte Militár anunsia ona tinan ida estadu emerjénsia hodi kontrolu liu husi nia komandante forsa armadas Jenerál Min Aung Hlaing.

Militar mós anunsia katak sei halo eleisaun foun no sei entrega ukun ba partidu ne’ebé sei manán.

Golpe militár hanesan derota bo’ot ba tranzisaun demokrasia ne’ebé povu Myanmar luta maka'as daudauk ne’e.

Organizasaun sosiedade sivil iha esperiénsia ne’ebé naruk no servisu iha rejime military nia okos ho ninia konsekuénsia sira. Ida ne’e la diferente ho istória Timor-Leste nian iha okupasaun Indonesia nian iha nebe sira halo liu husi rejime agresaun military no halo violénsia Direitu Umanu.

“Ohin Timor-Leste halo istória foun hodi depozitu votu ABSTENSAUN ba situasaun violasaun direitu umanu iha Myanmar iha ne’ebé Timor-Leste la refleta ba situasaun Violasaun Direitu Umanu iha Pasadu,”dehan nia iha konferensia imprensa iha salaun FONGTIL Kaikoli Dili, tersa ohin (22/06).

Votu abstensaun ne’e kontra tebes konvensaun International barak ne’ebé Timor-Leste asina ona liuliu artigu 8 nu.2 husi KRDTL ne’ebé ko'alia kona-ba halo relasaun di'ak no harosan ho povu hotu - hotu, atu hakotu lia didiak kona-ba konilitu sira, hatun kilat jeral, simultaneu no kontroladu, harii sistema siguransa koletivu no hakiak orden ekonomiku internasional foun ida atu bele kaer metin dame no justisa iha povu hotu - hotu nia relasaunba malu.

Nune'e FONGTIL, hato'o lamentasaun bo’ot katak votu abstensaun ne’e hanesan TL aseita sistema ukun ho totalitarian ou rezime mintar nian.

FONGTIL mós espresa katak votu abstensaun ne’e la reprezenta Povu Timor-Leste no KRDTL nia hakarak hodi apoiu ba harii pás no demokrasia iha mundu liuliu iha Myanmar.

Pozisaun Timor-Leste ida ne’e mós hatudu nivel kometimentu ne’ebé kiak hodi esforsu no proteje direitu umanu iha Mundu.

“FONGTIL husu ho urjente no eziji ba lider estadu no governu hodi husu esplikasaun ba públiku kona-ba desizaun fo votu abestensaun ne’e. Votus abstensaun ne’e karik tuir instrumentu legal ruma ou tuir estratéjia polítika eksterna TL nian ruma mak hanesan ida ne’ebé?,”tenik nia.

FONGTIL hakarak hato'o solidariedade no suporta forsa estadu de demokrátiku sira liu husi kooperasaun ida nebe forte husi nasaun tomak iha mundo ba Povu no estadu Myanmar ida nebe livre no demokrátiku.

Ikus liu FONGTIL kontinua husu ba ONU no komunidade internasionál atu suporta no interven hodi lori fila tali nasaun Myanmar tuir dalan demokrasia ne’ebé povu Myanmar halo ona iha periodu tranzisaun demokrasia nian ba tinan sanulu (10) nia laran.

iha fatin hanesan, Sosiedade Sivil HAK, Xisto Ximenes hatete, Governu la reprezenta sosiedade sivil sira ba situasaun ida ne’e.

“Governu nunka reprezenta ba ami kona-ba Timor-Leste atu apoiu ba rejime ditadura ida ne’e,”dehan nia.

Tanba ne’e, sosiedade sivil husu ba Primeriu Ministru atu investiga ekipa ida ne’ebé halo akizasaun ne’e, halo investigasaun hodi dada fali mai halo julgamentu ba sira.

Nune’e, Governu formalmente tenki esplika hela posizaun Timor-Leste nian iha mundu, nudar afirmasaun ida atu nune’e labele hamonu nasaun ida ne’ebé hanesan aikon ba direitu humanus, demokrasia no haklaken fini Liberdade ba iha rejiaun aziatiku ida ne’e.  

Entretantu, Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun-Repúblika Demokrátika Timor-Leste (MNEC-RDTL) esklarese ninia pozisaun kona-ba aprovasaun ba Rezolusaun Asembleia Jerál Nasoins Unidas liga ho situasaun iha Myanmar, adotadu iha 18 juñu 2021.

Liuhusi komunikadu imprensa, MNEC onra hodi esklarese katak, hanesan país demokrátika ida, Repúblika Demokrátika Timor-Leste la apoia deklarasaun estadu emerjénsia hosi Forsas Armadas Míanmar iha loron 1 fevereiru 2021 no asaun sira tuir mai relasiona ho governu sivíl eleitu.

Pozisaun ne’e reflete ona iha deklarasaun Timor-Leste iha loron 12 fulan-Marsu 2021, durante Sesaun Konsellu Direitus Úmanus ba dala-46, iha ne’ebé Timor-Leste espresa ona ninia preokupasaun kona-ba situasaun direitus umanus iha Myanmar no husu atu liberta arbitráriu detidus, inklui mós prezus politikus. Aleinde ne’e, espresa mós apoiu tranzisaun demokrátika Myanmar no mós apela ba parte hotuhotu atu mantein diálogu no rezolve diferensias sira ho meius pasífiku.

MNEC ho onra liután hodi informa katak Timor-Leste fó ninia votu abstain ba rezolusaun refere tamba laiha pozisaun komún ho nasaun membru ASEAN sira, ne’ebé iha papél fundamentál oinsa rezolve situasaun iha Míanmar.

MNEC dezeja hodi reafirma kompromisu firme Timor-Leste nian ba protesaun no promove direitus umanus no, reitera Timor-Leste nia apoiu ba solusaun páz ne’ebé fasilita hosi ASEAN ba interese povu Myanmar no ba vida moris povu Myanmar.

Molok ne’e, Premiadu Nobel ba Paz, José Ramos Horta mós kondena makaas desizaun Governu ne’e.

 Iha konferensia ba imprensa, eis Presidente Repúblika Timor-Leste ne’e lamenta pozisaun abstensaun esbosu rezolusaun kona-ba situasaun Myanmar.

“ha’u hakfodak ida ne’e no moe,”dehan Horta ho expresaun triste.

Horta hatete, nasaun barak liliu Myanmar rasik vota a-favor maibé Timor-Leste rasik la vota a-favor. Nunee, Horta konsidera Governu hamonu ona Timor-Leste nia naran iha tahu laran ou iha mundu.

“Nasaun sira iha ASEAN, hanesan Indonesia, Myanmar rasik, Filipina, Singapura, Vietnam no nasaun sira iha CPLP, hanesan Portugal, Guine Bissau, Brazil, no seluk tan vota a-favor, Timor-Leste vota abstain, ida ne’e hamonu duni ona ita nia naran,”tenik eis Primeiru Ministru ne’e.

Estadu Timor-Leste, reprejenta husi Ministeriu Negosio Estranjeiru, sesta liu ba (18/6), partisipa iha deskusaun no negosiasaun iha Asembleia Jerál Nasoens Unidas (ONU) iha Nova Iorke hodi organiza votu ba esbosu rezolusaun kona-ba situasaun golpe militár iha Myanmar.

Reuniaun no negosiasaun realiza tanba nasaun sira iha uniaun europeia, Asean no seluk tan aprejenta esbosu rezolusaun atu halo embargo ba nasaun Myanmar.

Iha aprovasaun ba testu esbosu rezolusaun ne’e, nasaun hamutuk 119 mak vota a-favor, nasaun ditadura ida ne’ebé iha nasaun Rusia (Belarus) vota kontra no nasaun 36, inklui Timor-Leste vota abstensaun.

 

Asistente Editor: Saturnina da Costa

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 22 Juñu 2021 18:34

Independente Digital TV