CNRT Deskonfia Mafia Rai iha MJ, husu KAK Investiga Featured

By Aquino/Gloria Setembru 20, 2022 416
Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Deputadu sira iha Parlamentu Nasional. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Disputa rai iha area Markoni hamosu dekonfiansa ba pesoal balun iha Ministériu Justisa fasilita empreza Xina hodi hetan dokumentus legal hodi utiliza rai refere. Ho nune’e, deputada bankada CNRT husu ba Komisaun Anti Korrupsaun atu loke prosesu investigasaun.

Deputada bankada CNRT, Maria Fernanda Lay deskonfia iha mafia rai iha Ministériu Justisa.

"Ne'ebé husu atensaun ba Ministériu Justisa, ohin loron iha Dili liu-liu Timor-Leste iha mafia rai nian, la'ós primeiraves ida ne'e akontese. Ha'u deskonfia,” dehan Fernanda iha Parlamentu Nasionál, Segunda (19/09).

Tuir nia, situasaun iha Markoni ne’e ema estranjeiru mak fó aluga fali rai ba ema estranjeiru seluk.

"Ha'u hanoin nia komu osan kala laiha ona ba buka dokumentus falsu, mai bosok governu Timor-Leste atu prátika asuntu ne'ebé hanesan iha ita-nia rai viziñu hala'o," dehan nia.

Tan ne’e, nia husu ba Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) halo investigasaun ba Ministériu Justisa atu nune'e iha solusaun ba polemika rai Markoni.

"Ha'u husu ba KAK atu investiga Ministériu Justisa atu tau-matan ba asuntu ida ne'e atu labele fó problema ba governasaun tuir mai."

Nia mós husu ba komisaun A Parlamentu trata asuntu Konstituisionais no Justisa atu tau-matan ba mafia ne'ebé mak agora la'o daudaun iha Timor-Leste.

"Tanba ema ne'ebé aluga ne'e fó tiha osan purvolta rihun $50 sein legalidade, agora Terras Propriedades hasai despaixu haruka hapara, maibé agora nia halo lutu, saida mak ne'e? Governu laiha nehan? ida ne'e pergunta."

Iha fatin hanesan, Deputada Bankada CNRT, Virgina Ana Belo hatete, bainhira Ministériu Justisa la konsege rezolve asuntu ida ne'e hatudu katak governu lakon ona nia autoridade.

“Se ikus ema estranjeiru ida, kompaña ida ka kualkér ema ne'ebé mak iha osan, bele halo tuir nia hakarak, entaun governu lakon duni nia autoridade. Tanba mafia iha laran, se ida ne'e mak akontese ita hein katak tinan 10 oin mai, rai-na'in sira ne'e laiha rai hotu ona," katak nia.

Entretantu, Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes hatete, situasaun ida mafia rai ne'e sériu.

"Ita rona problema hanesan ne'e kuaze Timor tomak, ita hein katak governu fó atensaun didi'ak ba ida ne'e," nia husu.

 

MJ sei Submete Keixa ba MP-PSIK

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento hatete, ba kazu rai iha Markoni, nia parte halo ona reuniaun ho dirijente Ministériu Justisa tomak no tempu badak sei hasai despaisu ba rai Markoni ne’e atu hapara lalais atividade konstrusaun.

“Despaisu MJ ne’e sei bazeia ba relatoriu husi Gabinete Inspesaun Auditorial ne’ebé konklui katak, fatin ne’e rai estadu, iha arendamentu, iha dividas,” dehan nia hafoin hala’o enkontru ho komunidade Markoni no Rede ba Rai, iha edifisiu MJ, Segunda (19/09).

Ba notifikasaun ne’ebé hasai ona, nia hatete, ida ne’e hanesan samada atensaun ida ba kompaña.

Nia hatutan, MJ ho nia dirijente konklui ona reuniaun no sei foti desizaun imediata no sei koordena ho Ministériu Publiku no Polisia Sientifiku Investigasaun Kriminal atu hapara atividade konstrusaun iha Markoni.

“Tanba rai estadu, sa tan ema li’ur mak mai halo, ne’e laiha direitu, tanba autorizasaun atu halo negosiu ne’e so diresaun kadastral fó autorizasaun mak sira bele halo, tanba ne’e semana ida-rua ne’e MJ sei hein relatoriu husi Gabinete Inspesaun Auditorial atu haree empreza sira ne’ebé hala’o atividade tuir sira nia hakarak de’it,” dehan nia.

Nia hatutan, MJ mós sei halo averiguasaun interna hodi hatene loloos funsionariu ne’ebé mak envolve ba buat sira ne’e.

“Tuir dadus iha Ministériu Justisa nian to’o ohin loron seidauk iha atribuisaun sertifikadu ruma ba ema ruma, rai estadu sei la atribui ba ema privadu, estadu so bele halo kontratu arendamenntu ho ema privadu no partikular ne’e iha.”

“Agora ema estaranjeiru ne’ebé daudauk halo atividade konstrusaun iha rai Markoni ne’e laiha koñesimentu husi parte sira hotu, husi Trade Invest mós laiha, dpeois mai fali halo arendamentu partikular ho ema privadu ne’ebé laiha sertifikadau hak milik hanesan baze legal mós laiha.”

“Labele bosok komunidade, labele bosok estadu, tanba dadus estadu Ministériu Justisa iha hotu, sertifikadu iha tempu Indonezia uitoan de’it, ema see-see mak iha, ne’e dadus iha, tempu Portuges nian mós ema hatene, tanba ne’e tuir informasaun ne’ebé MJ rekolla buat ruma la loos, tanba ne’e ema sira hala’o hela kontrusaun ne’e di’ak liu sees lai,” katak nia.

Iha fatin hanesan, Koordenador Nasionál Rede ba Rai, Pedrito Viera hatete, dezde inisiu Rede ba Rai apoiu komunidade nia interese tanba fatin ne’e públiku no estatutu husi rai ne’e rasik estadu nian.

“Maibé ami-nia laran taridu uitoan tanba MJ hatun ona despaisu hahú inisiu sira halo konstrusaun harii lutu ne’e maibé sei kontinua, entaun ami prontu apoia estadu no komunidade sira liga ba aktu sira ne’ebé mak ema hatudu ladun di’ak hodi la kumpre regras estadu ida ne’e nian,” dehan nia.

Rate this item
(1 Vote)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31