Vida Pasiente iha HNGV Ameasadu • SAMES: Aimoruk ne’ebé Governu Sosa Labele Responde Duni Nesesidade Featured

By Martinha/Aquino Setembru 20, 2022 545
Ospital Nasional Guidu Valadares. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Ospital Nasional Guidu Valadares. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Vida pasiente sira ne’ebé hala’o tratamentu saúde iha Hospital Nasionál Guido Valadares ameasadu tanba kauza husi aimoruk esensial barak iha ospital nasionál ne’ebé laiha ona.

Tuir informasaun husi profisional saúde ida, kuaze fulan tolu resin ona aimoruk sai problema iha Hospital Nasionál Guido Valadares no hahú sai boot liu tan iha semana hirak ikus ne’e tanba aimoruk esensial sira barak mak mamuk ona.

“Kuaze fulan tolu aimoruk balun ne’e hanesan mosu-lakon, dala-ruma iha, dala-ruma laiha. Agora ne’e mak problema boot tanba aimoruk barak mak laiha,” informa profisional saúde ida ne’ebé lakohi públika ninia identidade.

Situasaun ida ne’e, tuir nia, fó ameasa boot ba vida pasiente sira ne’ebé daudauk ne’e hala’o hela tratamentu saúde iha HNGV.

“Ha’u fó ezemplu ida, aimoruk ho naran prednisone ne’ebé pasiente ida ho moras TB no rins presiza, laiha, stock out,” dehan nia.

Tuir nia, ida ne’e problema ne’ebé seriu no nu’udar profisional saúde sira sente frustadu ho situasaun ne’e.

“Aimoruk laiha ne’e ami sente frustradu tanba atu fó saida ba pasiente? Ami atu esplika saida ba familia pasiente? Sa tan se pasiente ne’e lakon vida tanba aimoruk laiha, ami atu esplika oinsa ba pasiente nia familia?,” dehan nia.

Bainhira hasoru problema strock out, nia dehan, doutor sira sempre haka’as farmasista sira iha HNGV, maibé sira fó razaun katak aimoruk iha SAMES laiha duni.

Aimoruk La Responde Nesesidade

Diretor Ezekutivu Servisu Autonomu Medikamentus no Ekipamentu Saude, Institutu Publiku (SAMES,IP), Santana Martins rekoñese problema aimoruk ne’ebé HNGV hasoru.

Tuir nia, problema ne’e mosu tanba aimoruk ne’ebé governu sosa la responde duni nesesidade ne’ebé iha.

Santana dehan, iha semana kotuk ho pedidu husi Diresaun Nasionál Farmasia no Medikamentu (DNFM), SAMES hasai ona aimoruk balun husi portu Dili hodi fornese ba HNGV.

Maske nune’e, nia hatete, kuantidade husi aimoruk ne’e la konsege responde nesesidade HNGV.

Problema ne’e akontese tanba, Santana dehan, kompaña ne’ebé ba sosa aimoruk sempre hato’o pedidu estensaun ho razaun difikuldade iha merkadu internasionál.

“Aimoruk ne’ebé tama iha HNGV ne’e aimoruk esensial, vital no mós aimoruk espesialista maibé kompaña sira sempre hato’o pedidu atu halo estensaun tanba ho difikuldade merkadu internasionál, maibé ami halo esforsu nafatin husu par sira tenke lori mai tuir tempu tanba ita iha stock nasionál ne’ebé ladun seguru no afeita ba atendimentu sira,” dehan nia iha nia knar-fatin, Kampung Alor, Segunda (19/09).

Aleinde ne’e, nia hatutan, kuantidade husi aimoruk ne’ebé governu Timor-Leste sosa labele responde duni ba nesesidade ne’ebé iha.

“Koalia kona-ba item (aimoruk) ne’e SAMES iha difikuldade atu responde tanba kuaze aimoruk 300 ital item, lista esensial medikamentus ho 342, maibé aumenta tan mós lista espesialista naun-esensial ba moras la hada’et sira ne’e iha 97,” nia esplika.

Nia hatutan, kada tinan mediku sira ba eskola no sira mai hakarak aplika sira-nia matenek maibé governu mós tenke tau osan ba aimoruk, laboratoriu, ekipamentus hafoin mediku espesialista ne’e halo intervensaun.

“Maibé osan ba aimoruk sira ne’e nafatin de’it. Ema sempre kestiona katak aimoruk ne’e tama hela de’it maibé la kleur hotu ona, ne’e tanba nia kuantidade ne’e ki’ik,” dehan nia.

Iha fatin ketak, Diretór Klinika HNGV, Marcelino Correia rekoñese katak HNGV daudauk ne’e hasoru problema aimoruk ne’ebé stock out.

“Kestaun ba aimoruk, fornesidor ne’e laos ita mak kaer maibé husi SAMES ne’ebé ho estatutu autonomu hodi responsabiliza ba fornesimentu aimoruk tuir pedidu, rekejitu no kuantifikasaun  husi  ospital, ne’e tinan-tinan ami halo pedidu ida ne’e,” dehan nia iha nia knar  fatin, HNGV, Segunda (19/09).

Ba aimoruk ne’ebé stock out, Diretór ne’e hatete, aimoruk hirak ne’e utiliza ba iha  intervensaun ba segundu tersiariu.

Tuir nia, aimoruk hirak ne’e sempre laiha no nia parte sempre esforsu atu responde, maibé bainhira SAMES haruka mai sempre mós ho kuantidade ne'ebé ki'ik.

Marcelino hatutan, HNGV simu pasiente barak husi ospital referal sira tan ne’e aimoruk sempre la to’o.

“Kuandu la to’o ami sempre husu nafatin ba SAMES atu haruka mai tanba ne’e (SAMES) sira-nia responsabilidade.”

“Kuandu aimoruk sira ne’e faila atendimentu ba pasiente mós labele halo buat ida. Mediku espesialista di’ak to’o iha ne’ebé mós kuandu laiha aimoruk labele halo buat ida,” dehan nia.

Deputadu Lamenta

Deputada Bankada CNRT, Maria Barreto hatete, daudauk ne’e HNGV, ospitál referál, sentru saúde, no postu saúde sira halerik ba stock aimoruk.

"Aimoruk mós fó fali reseitas ba pasiénte nia família mak ba sosá aimoruk, ne'ebé osan sira ne'e ba hotu ne'ebé ona?," dehan deputada ne’e.

Iha fatin hanesan, Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento hatete, stock aimoruk no ekipamentus médiku ne'ebé mak stock out ne’e realidade.

"Ha'u hein katak Komisaun F kontinua halo fiskalizasaun, tanba ha'u rasik enfrenta situasaun ida ne'e, kuandu ba halo tratamentu iha ospitál nasionál, infelizmente ita-nia material ekipamentus esgotadu, laiha duni atu halo atendimentu, entaun ida ne'e la fó esperansa ba ita-nia populasaun sira atu halo tratamentu saúde ho dignu, kualidade iha ita-nia ospitál," dehan nia.

Tanba ne'e husu ba MS atu fó atensaun liu-liu ba HNGV hanesan órgaun otonomu atu molok stock out tenke hatama ona pedidu ba SAMES hodi responde nune’e labele implika ba populasaun nia saúde.

"Deputadu sira dala-ruma sira fó reseitas ba sosá iha li'ur, ita-nia ekonómia dala-ruma bele responde, maibé oinsá ho ita-nia populasaun sira ne'ebé mai husi área ne'ebé dook, sira laiha osan, laiha kondisaun haruka sira lori reseitas doutór nian ba sosá ai-moruk ne'e tristeza boot," dehan nia.

Prezidente Komisaun F trata asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualidade Jéneru,  Noé da Silva Ximenes hatete, informasaun ne'ebé mak iha husi Ministériu Saúde no doutór sira katak ai-moruk espesial mak menús iha HNGV.

"Aimoruk sira ne'ebé espesial mak menús, la'ós aimoruk hotu-hotu, aimoruk ne'ebé mak laiha mak só aimoruk sira ne'ebé ladún presiza, quer dizer moras ne'ebé mak boot ne'e mak menús, tanba ita-nia tersediaan ne'e mak terbatas duni, tanba ita labele sosa aimoruk ida ne'ebé mak barak ba moras ida ne'ebé mak espesifika," katak nia.

Tan ne’e, nia hatete, bainhira aimoruk ne'e la utiliza automatikamente sei stock out.

Molok ne’e, tuir informasaun ne’ebé jornalista jornal INDEPENDENTE asesu husi pesoal saúde iha HNGV katak, iha semana hirak ne’e nia laran aimoruk prinsipal iha HNGV barak mak laiha ona.

Nia fó ezemplu, aimoruk prinsipal sira ba fuan hanesan Lasix no Spironolactona laiha.

“Aimoruk prinsipal barak mak laiha. Balun orsida iha, orsida laiha, situasaun ne’e akontese kleur ona,” dehan pesoal saúde ne’ebé lakohi públika ninia identidade.

Fonte ne’e hatutan, aimoruk prinsipal sira ne’e importante tebes tanba bainhira laiha sei fó impaktu maka’as ba pasiente sira ne’ebé halo tratamentu saúde iha HNGV.

Nia fó ezemplu, iha semana kotuk, labarik ida ho idade tinan 12 tenke lakon vida tanba aimoruk fuan atu fó ba nia hodi hemu laiha.

“Labarik ne’e sofre moras kardiaka reumatika ka RHD (Rheumatic Heart Disease), nia halo tratamentu iha ospital durante fulan ida, hafoin tanba kondisaun di’ak ona nia alta, maibé problema mak aimoruk ida naran Furosemida Oral laiha atu fó ba nia, entaun nia ba uma hemu aimoruk la kompletu, ikus mai labarik ne’e lakon nia vida,” dehan pesoal ne’e.

Ho problema ne’e, tuir nia, loloos Ministériu Saúde (MS) no Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES) tenke garante katak aimoruk prinsipal sira ne’e labele stock out.

“Hakarak ka lakohi aimoruk prinsipal sira ne’e tenke iha hela de’it, tanba ne’e kona-ba ema-nia vida,” dehan pesoal saúde ne’e.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31