Sosa Partisipasaun iha Greater Sunrise husi ConocoPhillips Signifika saida mai Timor-Leste? Signifika saida kona-ba kadoras? Featured

By INDEPENDENTE Outubru 10, 2018 10044

Analiza husi La’o Hamutuk, 5 Outubru 2018

Semana kotuk, negosiadór husi Governu Timor-Leste ho kompañia mina internasionál ConocoPhillips konkorda katak Timor-Leste sei sosa ConocoPhillips nia partisipasaun husi Konsórsiu (Joint Venture) kompañia mina haat nian ne’ebé hetan kontratu atu dezenvolve kampu mina no gás Greater Sunrise. Bainhira sosa ho osan hamutuk tokon $350, Timor-Leste sei sai na’in ba 30% husi projetu ne’e, hamutuk ho Woodside (33%), Shell (27%) no Osaka Gas (10%). Se prosesu sosa ne’e liu husi TimorGAP nudár Timor-Leste nia kompañia mina nasionál, Timor GAP sei partisipa iha prosesu foti desizaun ba projetu, iha responsabilidade atu kontribui 30% husi investimentu, no iha direitu atu simu 30% husi projetu nia lukru.

Artigu ne’e sei responde ba konfuzaun balu no informasaun laloos ne’ebé sirkula iha Timor-Leste no media internasionál kona-ba sosa partisipasaun no Projetu Sunrise. La’o Hamutuk akompaña asuntu ne’e iha tinan barak nia laran (Ami publika livru kona-ba ”Sunrise LNG iha Timor-Leste, Mehi, Realidade no Dezafiu” iha 2008), no ami kontinua enkoraja desizaun hirak ne’ebé bazeia ba faktu no loloos ne’ebé klaru atu responde ba povu Timoroan sira nia interese. Ami hein katak artigu ida ne’e sei ajuda imi hotu atu kompriende aspetu legál, ekonómiku, sosiál no ambientál husi projetu ne’e, ne’ebé potensiálmente lori benefísiu signifikante ka lakon boot ba ita nia povu. Atu fó hanoin katak, buat importante liu bainhira halo desizaun la’ós atu manán kadoras ka manán opiniaun husi nasaun seluk no kompañia sira, maibé saida mak sei sai benefísiu liu ba povu Timor-Leste iha tempu naruk.

Antesedente

Kampu mina no gás iha tasi okos Greater Sunrise deskobre iha 1974, maibé seidauk dezenvolve tanba okupasaun Indonesia, disputa ba fronteira maritima ho Austrália (ne’ebé foin lalais mak rezolvidu), no seidauk iha konkordánsia kona-ba prosesu gás sei halo iha ne’ebé. Analista balun estimatiza katak mina no gás iha Greater Sunrise sei fa’an ho folin hamutuk biliaun $50. Hafoin selu ba investimentu kapitál, kustu operasaun no kompañia nia lukru, Timor-Leste bele hetan reseita husi taxa no direitu (hak milik) biliaun $8-20. Se karik Timor-Leste sai na’in sorin balu, ita sei fahe osan lukru, no mós hetan responsabilidade ba investimentu.

Iha tinan barak nia laran Sunrise nia projetu paradu tan de’it Governu Timor-Leste insiste katak kadoras husi gás natural tenke kanaliza mai Timor-Leste hodi gás hirak ne’e sei sai malirin liu no sei hafoin nabeen transforma ba LNG (Liquefied Natural Gas) nune’e bele hatama iha ró tanke boot sira no bele fa’an ba konsumidór sira iha rai li’ur. Maske nune’e, kompañia mina haat iha Konsórsiu fiar katak meius ba produsaun LNG – liuhosi kadoras ba Australia (Darwin LNG ka DLNG) ka uza plataforma namlele (floating LNG) – sei aumenta rendimentu no iha risku ki’ik liu. Governu Timor-Leste fiar katak kriasaun servisu lubun, kontratu no dezenvolve ekonomia lokál husi projetu Tasi Mane iha Kosta súl sei lori kompensasaun aas liu fali kustu no risku husi lori gás mai iha ne’e, Governu Australia, Konsórsiu Sunrise nian, no Komisaun Konsiliasaun ONU ne’ebé fasilita Tratadu Fronteira la iha fiar ne’e hanesan Governu Timor-Leste. La’o Hamutuk no peritu hirak ne’ebé ami konsulta tiha ona la konvensidu katak benefísiu ba Timor-Leste sei boot liu fali nia kustu, no ami ezije beibeik ba jestór husi projetu ne’e atu fahe dadus no asumsaun sira ne’ebé mak halo sira sai optimístiku tebes ba projetu ne’e.

Fulan Marsu foin lalais, Timor-Leste no Australia asina Tratadu istóriku atu estabelese fronteira maritima, no nia ratifikasaun ne’ebé pendente hela iha nasaun rua. La’o Hamutuk selebra susesu boot ida ne’e nudár aspetu signifikante ida atu avansa Timor-Leste nia soberania nasionál. Maske negosiadór sira iha esperansa katak bele rezolve kestaun Sunrise nian molok Tratadu ne’e asina, sira seidauk bele atinje ida ne’e. Tanba kampu Sunrise la’ós iha sorin ida de’it husi fronteira ne’ebé fixu husi tratadu foun, Timor-Leste sei simu 70% husi rendimentu governu nian husi mina no gás Sunrise nian bainhira prosesamentu gás akontese iha Timor-Leste, no 80% se prosesamentu gás akontese iha Australia.

Sosa Partisipasaun husi ConocoPhillips

ConocoPhillips nia partisipasaun iha Konsórsiu Greater Sunrise mak 30% husi projetu tomak. Timor-Leste sosa partisipasaun ne’e nudár pasu ida iha prosesu naruk atu lori kadoras husi kampu Sunrise ba Beaçu iha parte kosta-súl. Povu Timoroan barak mak orgullu ba ita nia lider polítika sira nia abilidade hodi konvense ka selu Australia no kompañia mina sira atu simu pozisaun ida ne’e. Maibé, kestaun ida ne’e sei iha konsekuénsia boot tebes ba orsamentu, ekonomia, ambiente no sosiedade ne’ebé bele afeta ema barak nia moris iha jerasaun ba jerasaun. Konsekuénsia sira ne’e sei fixu iha tempu naruk no importante liu fali duke emosaun patriotismu ne’ebé temporáriu. Seidauk klaru katak kadoras husi Sunrise nudár dalan ida di’ak ba povu Timor-Leste.

Nasaun presiza no merese hetan análiza detallu no loloos, ho informasaun públiku, kona-ba kustu, benefísiu risku no impaktu husi projetu sira Greater Sunrise no Tasi Mane nian, molok uza hotu osan biliaun dolares husi povu nia osan ba selu kompañia mina, kontraktór sira, indivíduu sira no kompañia sira seluk ne’ebé laiha kompromisu naruk ba nasaun ka obrigasaun atu serve interese públiku.

La’o Hamutuk iha duvida boot katak estudu ne’ebé presiza halo duni sei prova katak benefísiu husi lori kadoras Sunrise mai Timor-Leste sei nato’on atu justifika kustu, risku no impaktu sosiál ne’ebé boot. Karik estudu ida sei bele prova duni, akordu foin lalais atu sosa partisipasaun husi ConocoPhillips la sufisiente atu garante katak kadoras sei mai duni Timor-Leste.

Saida de’it mak sei presiza akontese atu bele lori kadoras mai Timor-Leste??

  1. Tuir regulasaun Konsórsiu Sunrise nian, parseiru idak-idak - Woodside, Shell no Osaka Gas - iha direitu atu “pre-empt” entidade ne’ebé atu sosa. Signifika katak se ConocoPhillips hakarak atu fa’an ninia partisipasaun, kompañia ida husi kompañia hirak ne’e bele sosa fali atu prevene interese ne’e monu fali ba entidade seluk nia liman. Notísia sira iha mídia indika katak Woodside karik uza podér ida ne’e, no bele prevene Timor-Leste atu sosa partisipasaun husi ConocoPhillips.
  2. Reguladór sira husi Governu Australia no Timor-Leste sei presiza aprova prosesu sosa no fa’an ida ne’e. Konkordánsia husi kontratu fa’an no konkordánsia husi Konsórsiu presiza aprova husi Konsellu Ministru no hetan revizaun husi Tribunal de Contas.
  3. Timor-Leste sei selu tokon $350 ba ConocoPhillips iha inísiu tinan oin nudár kustu avansu no obrigasaun finanseiru ba kustu osan ne’ebé boot liután iha futuru (haree #5 iha okos). Tokon $350 – liu fali dobru husi saida mak Timor-Leste hasai kada tinan atu eduka ita nia labarik sira – sei hasai husi Fundu Petróleu, karik mós bele sai parte ida husi OJE 2019 ne’ebé governu sei proposta ba Parlamentu iha Novembru. Ami hein katak debate iha Parlamentu kona-bá OJE sei hakle’an liután diskusaun kona-ba kestaun sira ne’e hotu, inklui mós obrigasaun finanseira no buat seluk ne’ebé asume kona-ba Timor-Leste nia partisipasaun iha Konsórsiu ne’e.
  4. Bainhira Timor-Leste sai na’in ba 30% partisipasaun husi Greater Sunrise, Governu Timor-Leste mós presiza atu konvense ho Shell no Woodside atu aprova katak kadoras dada mai Timor-Leste, ne’ebé posibilidade sei hamenus rendimentu husi projetu. Baibain iha konsórsiu hanesan ne’e, presiza iha konkordánsia ho unidade (aprovasaun husi parte ida-idak) atu deside asuntu boot hanesan ne’e.

ConocoPhillips hakarak prosesa gás iha Darwin, karik tanba nia mak sai na’in prinsipál husi planta LNG ne’ebé prosesa ona gás husi Bayu-Undan (ne’ebé lakleur remata no halo planta ne’e la uza), no sira enkoraja Shell no Woodside atu suporta sira nia pozisaun. Molok ida ne’e, Konsórsiu hakarak liu plataforma namlele (Floating LNG); Timor nia LNG ne’e sempre sai preferénsia datoluk ba parseiru sira hotu.

Se laiha ConocoPhillips, Konsórsiu Sunrise sei menus rekursu finanseiru no tékniku profisionál no administrativu, no parseiru sira seluk sei husu kompensasaun ba kustu no risku tékniku no seguransa husi liña kadoras iha tasi kle’an ba planta LNG foun iha Beaçu. Nune’e mós sei iha infrastrutura adisionál atu suporta regulamentu ne’ebé nesesáriu.

Entidade ne’ebé sei sosa LNG ne’e mós presiza aprova opsaun dezenvolvimentu no sira sei hakarak garantia katak presu, kontinuidade ba fornesimentu no seguransa operasaun bele responde ba sira nia nesesidade.

  1. Timor-Leste sei presiza selu maizumenus 30% husi kustu kapitál atu dezenvolve kampu Sunrise, ne’ebé sei aumenta dolares biliaun balun. Investimentu ne’e la’ós de’it ba kadoras no planta LNG, maibé mós ba perfurasaun ba posu sira hodi halo peskiza no produsaun, harii infrastrutura atu prosesa mina no gás iha kampu (karik inklui mós prosesamentu namlele (Floating Production Storage and Offloading Vessel, armazenamento iha ró ne’ebé lori atu rezerva no fa’an mina husi Sunrise), infrastrutura operasionál, no ba kustu sira seluk. Karik osan hirak ne’e mai husi empréstimu, Timor-Leste tenke selu fali ho tomak osan inan ho nia funan. Mezmu ema hotu espera katak investimentu ne’e sei rekupera fila fali hafoin kampu ne’e komesa prodús iha tinan 6-12, osan hirak ne’e tenke selu lalais, no laiha serteza atu rekupera.
  2. Hafoin parseiru no governu sira aseita, no finansiamentu ba investimentu kapitál garante ona, Konsórsiu tenke dezeña no harii projetu, no kumpre regulamentu sira no konkordánsia ba prátika di’ak ambientál nian.

Protesaun

Indústria mina no gás sei kauza poluisaun, fakar, asidente, ahi han no esplozaun iha mundu tomak, no ita presiza atu hare medida apropriadu atu proteje ita nia rai doben ida ne’e. Seidauk iha buat boot hanesan ne’e harii husi Timor-Leste nia istória, no seidauk iha ema ida mak esperiénsia ona dezastre ambientál ne’ebé bele mosu husi ida ne’e.

Ita nia ajénsia reguladór sira no autoridade ambientál seidauk iha koñesimentu, kompriensaun ka perspetiva atu jere rasik projetu hanesan ne’e, no sira dala barak susar atu kontra presaun polítika. Mezmu nune’e, kapasidade sientífiku no administrativa bele dezenvolve iha tempu naruk – ho apoiu husi ema sira ne’ebé iha ona responsabilidade boot ba projetu sira ne’ebé hanesan. Prosesu aprende sei naruk no konsekuénsia karik sala boot tebes. “Aprende husi pratika” sei la bele atu simu bainhira lori biliaun dolar no ema rihun nia vida mak sai risku.

Indústria petróleu nudár indústria ida ho lala’ok segredu no projetu boot sira ne’e iha mundu tomak, ne’ebé inklui mós selu rihun atus dolar too dúzia husi entidade, dala barak sei fó fatin atu mosu korrupsaun. Hafoin Timor-Leste sai na’in ba Sunrise, ita nia nasaun no osan sei sai magneto ba na’ok-teen no bosok-teen sira ne’ebé hakarak sai parte husi asaun, no ita mós karik sei selu barak liu fali duké saida ita espera atu selu. Ho projetu boot no kompleksu hanesan ne’e, Timor-Leste presiza atu implementa ho transparénsia, iha supervizaun, akontabilidade no kontrolu no balansu de podér durante ninia implementasaun Ita seidauk iha protesaun di’ak ne’ebé presiza, no ita tenke dezenvolve lalais.

Konkluzaun

Nudár sumáriu, ema hotu iha Timor-Leste presiza iha serteza katak viajen ba tempu naruk ida ne’e mak sei lori ita ba hetan fatin di’ak. Timor-Leste hasai tiha ona maizumenus tokon $250 ba projetu Tasi Mane, no barak liu ba aeroportu Suai no Auto-Estrada Suai-Fatukai. Ita agora sei gasta tan tokon $350 liu atu sosa ba iha Greater Sunrise, ne’ebé tuirmai sei hasai tan biliaun balu ba preparasaun atu hasai mina no gás. Karik ita sei hasai maizumenus biliaun $5 atu dezenvolve restu husi projetu Tasi Mane.

Ho liafuan seluk katak, posibilidade katak estadu sei hasai maioria husi Fundu Petróleu biliaun $17 – ne’ebé atu finansia ba edukasaun, saúde, estrada, bee, eletrisidade, veteranu, PNTL, F-FDTL no buat barak tan – duni atu hetan gás husi Greater Sunrise. Ida ne’e seidauk tarde atu tetu ninia kustu no benefísiu ho sériu, no atu haree se liuhosi mina mak dalan ne’ebé garantido, prátiku, no produtivo atu uza rekursu ekonómiku nasaun nian ne’ebé limitadu no naun renovável. Karik ita investe tempu, osan, kapitál polítika, no abilidade administrativa iha projetu Sunrise no Tasi Mane – ka karik ita tenke foti dalan ne’ebé seguru no klaru liu no menus perigozu atu diversifika ita nia ekonomia, harii rekursu umanu no agríkola?

Se bainhira ita foti desizaun ne’ebé sala agora, sei sai difisil atu muda iha futuru, no ita bele kontinua soe osan di’ak bainhira hetan ladi’ak.

Rate this item
(1 Vote)

Independente Digital TV