KHUNTO Preokupa Kapasidade Membru Governu Featured

By Aquino Gomes Setembru 05, 2020 3773
Logo KHUNTO. Logo KHUNTO.

DILI: Bankada KHUNTO ne’ebé sai nu’udar bankada apoiu governu preokupa ho kapasidade governu hodi ezekuta orsamentu ne’ebé Parlamentu Nasionál (PN) aprova ona, maske membru governu kompletu ona.

Deputadu bankada KHUNTO no Vise Prezidente PN, Luis Roberto da Silva dehan, membru governu kompletu ona, maibé laiha kapasidade atu ezekuta orsamentu ba Covid-19.

“Ita bele estende estadu emerjénsia to’o iha ne’ebé de’it, maibé importante mak atendimentu ba povu no sosiedade Timor laran tomak, liu-liu ita-nia ema sira nu’udar primeiru liña ne’ebé to’o a data ne’ebé halo rekerimentu ida katak balun seidauk simu osan Covid,” dehan nia, iha plenária PN, Kinta (03/09).

Deputadu ne’e preokupa tanba to’o ohin loron povu kbiit la’ek balu seidauk hetan pagamentu ba subsidiu.

“Ami hanesan reprezentante povu tuun baze rona lia, sa tan ita-nia membru governu kompletu hela, halo saida durante ne’e? Se momentu membru governu mak la kompletu nia ezekusaun hanesan ne’e karik di’ak, mais membru governu kompletu hotu-hotu fahe ona ninia kompetensia,” nia kestiona.

Deputadu ne’e husu atu labele halimar ho povu nia dignidade.

“Bankada governu hakarak hatete, ita presiza ezekuta orsamentu ne’e hodi fó ba ema sira ne’ebé enfrenta hela covid liu-liu mak povu, tanba iha ministériu balun mós seidauk selu no Ministériu Saúde selu tiha ona, maibé mosu diskriminasaun, tanba balun loron 60 no balun loron 30,” dehan nia.

Iha fatin hanesan, deputada Bankada CNRT, Virgína Ana Belo hatete, governu kompletu maibé kapasidade mak inkompletu.

“Importante husi ita partidu la hatene ka hatene ita tau de’it ba no troka ema tuun-sa’e, ida mak sai importante ba ita, realidade mak hanesan agora dadauk ne’e,” dehan nia.

Nia dehan, estensaun ba estudu emerjénsia ida ne’e ba dala lima ona, pagamentu ba frontline no pagamentu oteis seidauk hotu, ida ne’e mak kapasidade membru governu ne’ebé kompletu ne’e.

Deputada Bankada CNRT, Bendita Magno hatete, orsamentu ne’ebé PN aprova seidauk hatete ninia rezultadu.

“Iha fatin barak mak seidauk simu (subsidiu) kona-ba impaktu covid ne’e rasik, maibé ita sira mai esplika pursentu pur pursentu buat hotu loos hotu ona, maibé realidade ne’ebé mak ami haree iha terenu la tuir mós governu de faktus nia esplikasaun,” nia kestiona.

Ba kestaun ne’e, Vise Ministra Finansas, Sara Lobo Brites hatete, pagamentu renumeratóriu profisional no ajente sira, hanesan profisionál Saúde, PNTL, F-FDTL, Protesaun Sivil, Alfadega, Imigrasaun, Servisu Agua no Saneamentu no EDTL, Ministériu Finansas selu ona.

Maibé, nia dehan, balun sei iha faze prosesu, tanba presiza halo alterasaun ba dekretu lei ne’ebé mak atribui suplementár renumeratóriu ne’e rasik, tanba primeiru kuadru legál ne’e la atribui ba servisu ne’ebé mak dadaun atu halo pagamentu.

“Hanesan sala situasaun, Servisu Nasionál Intelijensia, Taskforce husi 12 munisipiu inklui RAEOA no mós jornalista sira, tanba jornalista sira mós presiza iha kobertura legál mak foin halo pagamentu,” nia informa.

Nia hatutan, Tanba ne’e Ministériu Finansas espera katak tempu badak servisu hamutuk entre ministeriu ne’ebé mak hanesan implementador bele realiza lalais pagamentu sira ne’ebé mak pendente hela.

Entretantu, tuir relatóriu ezekusaun orsamentu fundu Covid-19 entre 17 Abríl to’o 31 Agostu 2020 atinze ona 55% husi levantamentu extraordinária dahuluk no daruak hamutuk $220,248,000 ho ninia totál pagamentu hamutuk $121,147,68.

Fundu Covid-19 $220,248,000 halo prevensaun no mitigasaun ba Covid-19 hamutuk $103,568,315.  Husi orsamentu $103,568,315 kompostu husi garantia kuarentena adekuada $1,836,062, identifika kazu Covid-19 no deteta kontaktu (contact tracing) $ 416,664, izola no trata kazu covid-19 $ 10,419,815, reforsa medida distansiamentu sosiál, ijiéne no protesaun pesoál iha komunidade $613,635, apoiu sosiál no ekonomia ba populasaun afetada $ 82,179,393, apoiu operasaun prevensaun no mitigasaun $ 8,028,706, planu kontijénsia para Covid-19 $ 74,040.

Nune’e mós hasa’e sustentável produsaun no produtividade kultura alimentár hamutuk $ 1,051,409, asesu produtu alimentár, la’ós alimentár no serbisu hamutuk $16,527,895.  Entretantu aumentu ka dimimuisaun kaixa hamutuk $ 99,100,382.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV