MORIS ho HIV/SIDA la’os fasil. Balun diskrimina no seluk hakribi ne’ebé hatodan liu tan sofrimentu. Ho situasaun ne’e, dala-barak ema ne’ebé pozitivu HIV/SIDA hili liu atu taka no subar an hodi hein destinu duke ba halo tratamentu.
“Ó haan tiha…” li’an ne’e sai maka’as entre lian seluk ne’ebé barullu hodi hatudu liman ba mate-isin ida ne’ebé latan hela iha meza leten. Mane ida ho isin-molik hakneak hela entre ema lubuk ne’ebé nervozu.
DALA-BARAK defisiensia halo ema balun susar atu simu realidade, sente an la vale, no balun haree sira ho matan-sorin de’it. Maibé, ba sira ne’ebé konsege ultrapasa difikuldade ne’ebé iha, defisiensia mós bele lori grasa ba sira.
Halo buat ne’ebé Ó bele, tuir Ó kbiit hodi kontribui ba prosesu dezenvolvimentu nasaun. Tempu ona atu idaidak hadia nia kapasidade, hatudu maturidade no kometimentu hodi bele hala’o responsabilidade ne’ebé simu.