Koñese Ita-nia Kandidatu Mariano Assanami Sabino, Jerasaun Foun ho Iis Tuan

By Ekipa INDEPENDENTE Fevereiru 23, 2022 1422
Kandidatu Prezidente Republika Periodu 2022-2027. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Kandidatu Prezidente Republika Periodu 2022-2027. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

SEE mak la koñese Mariano Assanami Sabino? Sim, figura jerasaun foun ida ne’ebé durante tinan naruk nia laran sakrifika an hodi kontribui ba prosesu luta ba ukun rasik an no prosesu dezenvolvimentu nasionál. Maske nu’udar jerasaun foun, maibé Assanami la’os ema foun iha mundu politika Timor-Leste.

Mariano Sabino Lopes ne’ebé koñesidu ho naran funu ‘Assanami Watumisa’ moris iha Postu Administrativu Luro, Munisipiu Lautem, iha 12 Abril 1971.

Nia hahú estudu ensinu baziku iha suku Pairara, Postu Administrativu Moro, hafoin kontinua nia estudu iha Pre-Sekundaria iha Lospalos, no Eskola Sekundaria iha SMA Kristal, Dili.

Hafoin remata ninia estudu iha nivel Sekundaria, iha tinan 1991 Assanami ne’ebé hetan notas di’ak hetan oportunidade hodi kontinua estudu iha Universidade Estatal Brawijawa, Malang, Indonezia, sein liu husi teste. Iha universidade ne’e, nia foti kursu Agrikultura. Iha tempu hanesan, nia mos foti kursu Siensia Politika iha Sekolah Tinggi Ilmu Sosial dan Politik (STISOSPOL) Waskita Dharma Malang.

Assanami konsege konklui ninia estudus iha Agrikultura ho espesialidade iha Virologia Plantação, iha Juinu 1997. Enkuantu kursu Siensia Politika nia foin halo hotu iha 2003, tanba iha 1997, nia la halo hotu ninia ezame monografia tanba ativu no konsentradu liu ba luta libertasaun Timor-Leste.

Envolvimentu iha Rezistensia

Dezde ki’ik, Assnami envolve ona iha atividade klandestina nian no halo kontaktu ho gerilleiru FALINTIL sira iha Lautem. Nu’udar nia konsekuensia, iha 1984, Assanami hetan kapturasaun husi forsa Indonezia nian ho akuzasaun halo kontaktu ho gerilleiru FALINTIL sira iha ai-laran depois liberta hikas.

Tanba envolve nanis ona iha atividade klandestina iha Timor-Leste, bainhira ba kontinua estudus iha Malang, iha tinan 1991, nia deside involve an kedas iha atividade RENETIL.

Assanami ho nia kapasidade no kualidade hetan fiar hodi okupa pozisaun oioin iha estrutura sira RENETIL nian. Iha 1994, Assanami nomeadu ba Xefe Departamentu de Investigasaun e Analize Politika (ANAPOL) iha Unidade Estrategica da RENETIL (UNER) Malang, depois nomeadu ba Responsavel Prinsipal RENETIL UNER Malang nian. Liu tiha tinan ida, iha 1995, Assanami nomeadu ba Vise Sekretariu Direção-Geral da RENETIL na Indonezia (DIGERIN), no ikus liu, ASSANAMI eleitu demokratikamente nu’udar Vise Sekretariu-Jeral RENETIL iha Kongresu Nasional RENETIL datoluk iha Jakarta, iha inisiu 1999.

Tanba mos brani, disiplina, determinadu, totalidade, matenek, no iha kapasidade lideransa no mobilizador, Assanami sempre hetan fiar husi RENETIL hodi lidera asaun boot sira ho risku aas iha Indonezia, hodi ezije direitu autodeterminasaun no ukun rasik an ba Timor-Leste.

Asaun dahuluk ne’ebé Assanami lidera mak okupasaun ba embaixada Rusia iha Jakarta, iha 7 Dezembru 1995, hodi ezije referendu ba Timor-Leste no reformasaun ba Indonezia. Asaun ida ne’e sai mós asaun ba dala uluk ne’ebé envolve estudante no joven Indonezia sira. Assanami sai hanesan porta-voz hamutuk ho estudante no ativista Indonezia nian ida, Budiman Sudjatmiko.

Molok sai husi Malang ba Jakarta, Assanami dehan kedas ba estudante sira ne’ebé tuir nia ba embaixada Rusia katak: “See mak tuir ha’u ba iha embaixada Rusia nian labele husu azilu politiku, maibé tenke sai fali hodi kontinua funu iha Indonezia. Sira ne’ebé hakarak husu azilu politiku ba tama iha embaixada Holanda nian.”

Tanba hetan presaun no ameasas maka’as husi diplomata sira Rusia nian, estudante sira hahú han-malu, balun la tahan no hakarak husu azilu politiku. Maibé Assanami nu’udar lider estudante ne’ebé determinadu, entrega an tomak ba luta, konsistente ho nia pozisaun, la aseita husu azilu politiku. Atu neutraliza situasaun iha embaixada Rusia nia laran, Assanami hatudu ninia kapasidade nu’udar lider hodi hola desizaun. Nia halibur estudante sira hotu, nia dehan ba sira: “Agora ita tenke deside buat ruma, desizaun mak ne’e, ita tenke sai fali [husi embaixada], labele husu azilu politiku, ... dala ida tan, ita sai fali. Maibé, kompañeiru sira ne’ebé lakohi sai no hakarak sai ba rai li’ur, la buat ida, bele ba rai li’ur. Ita sira ne’ebé hela, ita hela atu mate. Tan ne’e, husu ita hotu ne’ebé hela, hasai ita-nia ropa, fó ba kompañeiru sira ne’ebé hakarak sai ba rai li’ur lori ho, hodi aban-bainrua sira entrega ba ita-nia familia sira katak ita mate ona.”

Ho Assanami nia intervensaun ne’e halo sira hotu tanis no sira ne’ebé fofoun hakarak husu azilu politiku mós hakiduk husi sira-nia pozisaun. Sira hotu deside la husu azilu politiku no lasai ba li’ur, se mate sira mate hamutuk, se moris sira hotu moris.

Hafoin sira sai husi embaixada Rusia no Olanda nian ne’ebé la konsege husu azilu politiku, militar Indonezia sira kaer hotu sira, depois lori sira ba Polda Metro Jaya, hodi submete ba inkeritu intensivu iha oras barak nia laran. Iha Polda Metro Jaya, estudante balun hetan tortura fiziku no psikolojiku, inklui Assanami ne’ebé nu’udar organizadór no lider.

Asaun ne’ebé Assanami ho nia kolega sira halo hetan konsekuensia todan tanba liu tiha fulan ida, Governador Abílio Osorio Soares, ko’a tiha bolsa estudu ba sira ne’ebé deskonfia nu’udar organizador asaun nian, inklui Assanami. Maske la hetan ona bolsa estudu, sira hatudu nafatin sira-nia espiritu nasionalizmu, patriotizmu, determinasaun, dedikasaun no abnegasaun, luta nafatin no luta maka’as liu tan kontra okupasaun Indonezia nian.

Iha 1995, diplomata husi embaixada ida, lori osan futun balu fó ba sira, bainhira sira okupa hela embaixada estranjeira ida iha Jakarta. Parese lori osan ne’e ho intensaun atu hamamar sira-nia laran hodi sira abandona lalais embaixada ne’e hodi labele estraga sira-nia relasaun ho Indonezia. Assanami, ne’ebé nudar lider asaun nian, rekuza ka lakohi simu osan ne’e. Nia dehan ba diplomata ne’e: “ami la mai iha ne’e buka osan, maibé ami buka ami-nia direitu ba auto-determinasaun ho ukun rasik an no buka salva ami-nia povu husi terus no mate ne’ebé hetan oho husi militar Indonezia sira.”

Iha 1997, Assanami lidera tan estudante hamutuk 32 no okupa embaixada Austria nian, hodi ezije hetan malu ho Jamsheed Marker, Enviadu Espesial ONU nian ba Timor-Leste, ne’ebé halo vizita mai iha Jakarta. Sira konsege hasoru-malu ho Jamsheed Marker no entrega sira-nia petisaun hodi entrega ba Sekretariu Jeral ONU nian.

Jamsheed Marker impressionadu tebes ho okupasaun embaixada Austria nian. Nia impressionadu tanba asaun ne’ebé estudante sira halo sofistikadu no organizdu tebes. Militar no intelijensia sira Indonezia nian, ne’ebé dehan maka’as tebes, no hetan iha fatin hotu-hotu, la konsege deteta no impede asaun estudante sira nian ne’ebé lidera husi Assanami.

Assanami nu’udar lider no estudante ida kalmu, pasiente, brani, no fiar an. Assanami no estudante sira ne’ebé ba hamutuk ho nia aseita sai dadur emvesde husu azilu politiku ba Portugal ka ba Austria. Hafoin estudante sira sai husi embaixada Australia, polisia sira kaer no dadur sira hotu iha rai okos durante loron 3, no obriga sira atu asina dokumentu rua; ida kona-ba sira-nia libertasaun, no seluk kona-ba kestaun nasionalidade. Maibé estudante sira la fó ulun no la asina kualker dokumentu ne’ebé afavor ba integrasaun. Ho presaun internasional, iha loron 1 Abril, sira husik hotu estudante sira.

Asaun boot liu ne’ebé Assanami lidera mak asaun 12 Juñu 1998, iha Ministeriu Negosius Estranjeirus Republika Indonezia (DEPLU-RI) nian. Asaun iha DEPLU-RI ne’e halo nakdoko duni autoridade sira Jakarta nian, tanba estudante sira, joven ho traballador sira barak mak tuun.

Estudante sira ne’ebé partisipa iha manifestasaun ne’e hamutuk rihun 3, feto ho mane, husi Java no Bali. Forsa sira Indonezia nian husi unidade oioin, hanesan marina, PANGDAM Jaya, Polisia Militar, KOSTRAD, PASKHAS (forsas espesiais), Kavaleri, no BRIMOB ataka estudante sira iha lutu laran Ministeriu Negosiu Estranjeiru Indonezia nian. Biar forsa oioin Indonezia sira nian halo atake maka’as hasoru, estudante sira la ta’uk, kanta no hakilar nafatin “Viva Timor-Leste” ho seluk-seluk tan. Estudante barak hetan kanek iha asaun ne’e, no balu to’o tama iha ospital hodi hetan asistensia medika.

Forsa seguransa sira Indonezia nian kaer hotu estudante ho joven timor-oan sira ne’ebé tuir manifestasaun no obriga sira sa’e bus 10 resin ne’ebé sira prepara tiha ona iha ne’eba. Lori sira ba fatin la hanesan, lori balun ba Cibubur, no balun ba Kebun Jeruk. Durante iha detensaun nia laran, estudante ho joven sira han de’it nasi bungkus. Liu tiha loron hira, foin sira husik hikas estudante sira.

Manifestasaun ne’e iha impaktu duni ba Indonezia, direita ka indireita, liu tiha fulan hira, iha 27 Janeiru 1999, B.J. Habibie, susesor Soeharto nian, fó sai ba publiku opsaun 2 ba Timor-Leste nia futuru, autonomia espesial iha Indonezia nia okos ka ukun rasik an, ne’ebé sei hakotu liu husi konsulta popular.

Iha DEPLU-RI ne’e mak Assanami hatudu dala ida tan ninia espiritu nasionalizmu no patriotizmu. Diploma lisensitra nian ne’ebé nia hetan tiha ona husi Universidade Brawijaya, la’os sai orgullu ida ba nia. Nia lees tiha ninia diploma, iha manifestasaun 12 Juñu 1998.

Mudansa ba IMPETTU

Aktu politiku Assanami nian ida ne’ebé bele dehan brani ida tan mak iha inisiu 1996, nia koko atu konkore ba Ketua Umum IMPETIMOR, assosiasaun estudante sira iha Malang nian. Iha ninia kampaña nia dehan: “se imi hili ha’u mak ha’u sei hasai IMPETIMOR husi kontrolu militar Indonezia sira nian, no sei transforma IMPETIMOR ba instrumentu Rezistensia nian ida, no sei hakruk de’it ba CNRM no Komando Superior da Luta iha Timor.

Assanami nu’udar kandidatu forte ba Ketua Umum IMPETIMOR, maibé Governadór Timor no autoridade sira Indonezia nian hasai tiha nia naran husi lista kandidatura ho razaun nia militante RENETIL ne’ebé kontra maka’as okupasaun Indonezia iha Timor. Ho nune’e, hafoin Ketua Umum IMPETTU ne’ebé tuir preferensia Governador Abilio Osorio Soares nian eleitu, Ketua Umum ne’e rasik tetu kualidade no influensia boot Assanami nian ba estudante sira, nia nomeia Assanami ba Ketua I.

Iha 1996, RENETIL liu husi ninia kuadru no militante sira, ne’ebé hanesan mós kuadru mediu no superior IMPETTU sira iha Indonezia tomak, hola inisiativa hodi halibur hotu IMPETTU sira iha orgaun ida nia okos. Asosiasaun Estudantil iha Indonezia, husi sidade ida ba sidade seluk iha Indonezia ho naran la hanesan.

Nune’e, sira harii Koordinatorat IMPETTU se Indonesia, ne’ebé ikus mai, iha 1998 transforma ba DPP-IMPETTU, hodi halibur hamutuk hotu IMPETTU sira iha orgaun ida ne’e nia okos. Assanami ne’ebé nu’udar Porta-Voz ba Koordinatorat ne’e iha influensia maka’as ba orgaun ne’e. Nia la haluha ninia promesa atu hasai IMPETIMOR husi kontrolu militar Indonezia nia okos, no mós iha hanoin antes ona, atu hasai IMPETTU sira hotu husi Indonezia nia kontrolu.

Ho Koordinatorat ne’e, ne’ebé halibur hotu ona IMPETTU sira iha Jawa no Bali, Assanami sente iha forsa liu tan, la’os de’it lori sai IMPETIMUR, maibé lori sai tomak IMPETTU sira ne’ebé halibur an ona iha Koordinatorat ne’e nia okos husi kontrolu militar Indonezia nian, tuir planu ne’ebé trasa antes ona husi RENETIL, no transforma tiha ba instrumentu Rezistensia nian ida. Assanami lakohi simu pose husi militar sira, antes PANDAM sira mak sempre fó pose ba estrutura sira IMPETTU nian. Hahu husi ne’e, Assanami mak fó pose ba estrutura sira IMPETTU nian.

Komisaun Planeamentu no Koordenasaun Kampaña CNRT

CPCC nu’udar orgaun ne’ebé aas liu husi CNRT (Conselho Nasional da Resistência Timorense). Orgaun ne’e mak halo planeamentu no koordenasaun ba kampaña CNRT nian.

Iha 1999, hafoin fila mai Timor hodi prepara no mobiliza povu ba iha referendu hodi hili ukun rasik an, CPCC hili Assanami hodi sai responsavel ba Departamentu Mobilizasaun, hodi mobiliza timor-oan tomak ba iha referendu.

Lalatak Xanana iha Indonezia

Durante tempu naruk, hahú husi 1995, Assanami ko’alia no halo intervensaun iha forum oioin iha Indonezia ne’ebé organiza husi organizasaun solidariedade no pro-demokrasia sira Indonezia nian. Iha forum sira ne’e, Assanami ko’alia no defende polítika sira ne’ebé mai husi Komandante Xefe FALINTIL, Xanana Gusmão, liu-liu kona-ba direitu ba autodeterminasaun, referendu no ukun rasik an.

Assanami mós ko’alia no halo debate iha televizaun Indonezia nian hamutuk ho Eng. Mario Viegas Carascalão. Aleinde ko’alia iha televizan Indonezia, antes kedas, iha momentu sira defísil, Assanami mos hetan intrevista husi radio Nederland, BBC, Voz da Amerika no ABC Australia, hodi internasionaliza problema Timor nian, no denúnsia krime sira ne’ebé Indonezia halo iha Timor-Leste.

Assanami mós hola parte iha ekipa sira ne’ebé halo lobby ba grupu pro-demokrasia sira iha Indonezia, buka apoiu ba referendu no ukun rasik an ba Timor-Leste, inklu halo enkontru ho Abdul Rahman Wahid ka Gusdur, lider boot NU (Nahdatul Ulama), ne’ebé ikus mai sai Prezidente RI nian.

Assanami ativu tebes hasoru lider movimentu pro-demokrásia sira Indonezia nian, atu husi musulmanu sira nian ka kristaun sira nian, hodi buka apoiu ba Timor-Leste nia ukun rasik an. Iha eventu hotu-hotu, Assanami uza Konstituisaun Indonezia nian hodi justifika luta estudante sira nian kontra okupasaun Indonezia iha Timor-Leste, tanba okupasaun Indonezia iha Timor-Leste viola momoos Konstituisaun Repúblika Indonezia nian.

Assanami mós dala-ruma, reprezenta Xanana Gusmão, hodi halo intervensaun iha eventu balun, ne’ebé organiza husi movimentu pro-demokrasia sira Indonezia nian.

Susesu iha Tempu Rezistensia

Susesu boot liu ne’ebé Assanami halo hamutuk ho RENETIL mak liga ho estratejia “Indoneziação no Internasionalização do conflito de Timor-Leste”. Liu husi estratejia ne’e hodi konvense povu Indonezia fo apoiu ba luta ukun an timor-oan sira nian, nune’e mós internasionalizasaun ba problema Timor nian liu husi manifestasaun no okupasaun embaixada estranjeiru sira iha Jakarta.

Liu husi asaun lubuk ida ne’ebé Assanami hola parte iha Indonezia hodi konvense povu Indonezia hodi luta hamutuk ho timor-oan sira, hodi hatun Soeharto ho ninia rejime iha 1998, ne’ebé kuñesidu ho lema: SATU MUSUH DUA TUJUAN, katak movimentu pro-demokrásia ba Indonezia no movimentu pro-independénsia ba Timor iha inimigu ida de’it, mak rejime Soeharto nian, maibé ho objetivu ketak-ketak. Ikus mai Soeharto ho ninia rejime ditatoriál monu duni, Indonezia hetan hikas ninia liberdade no demokrásia no Timor-Leste hetan hikas ninia liberdade no ukun rasik an.

Prezedium Juventude Loriku Aswa’in

Assanami mós hanesan fundadór ida ba Prezedium Joventude Loriku Aswa’in (PJLA). PJLA hanesan salurik ba organizasaun juvenil rezisténsia (OPJLATIL, OJETIL, Fitun, Sagrada Família, RENETIL, DPP IMPETTU, OJT, Fuan Domin, Kolimau, nsst) hotu-hotu. Assanami ho Juvencio Martins mak nu’udar ko-koodenador ba PJLA. Sira na’in rua mak reprezenta juventude rezisténsia hotu-hotu hodi tuir enkontru rekonsiliasaun Dare II iha Jakarta.

Tempu Ukun An

Iha inisiu ukun-an, Assanami serbisu foufoun nu’udar Asesor iha NPDA (National Planning Developoment Agency) Nasoens Unidas nian. Hafoin dizolve tiha IMPETTU, Assanami hamutuk ho membru RENETIL no membru husi organizasaun juvenil klandestina no estrutura Frente Polítika Interna (FPI) balun, hari’i Partidu Democrático (PD).

Iha 2001, Assanami hamutuk ho saudozu La Sama nomeadu ba Sekretáriu Jerál no Prezidente PD. Depois eleitu ba membru Asembleia Konstituente hodi hamutuk ho partidu sira seluk, hakerek Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste.

Iha Kongresu Nasionál Daruak PD nian, iha 2007, Assanami ho La Sama eleitu demokrátikamente ba pozisaun hanesan.

Iha 2017, iha Kongresu Nasionál PD nian ba  datolu  Assanami eleitu demokrátikamente sai nu’udar Prezidente PD, no António da Conceição Kalohan nu’udar Sekretário Jerál. Assanami substitui hikas Adriano do Nascimento Loro-mau ne’ebé asume kargu nu’udar Prezidente PD hafoin La Sama fila hikas ba mundu seluk.

Iha 2007, Assanami sai Prezidente ba Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ne’ebé forma IV Governu Konstitusionál, ho membru Aliansa sira mak CNRT, PD, ASDT no PSD. Iha IV Governu Konstitusionál ne’e Assanami asumi pasta nu’udar Ministru Agrikultura no Peskas, husi 2007 to’o 2012 no husi 2012 to’o 2015.

Iha 2015 bainhira halo remodelasaun, Assanami la kompleta tinan 5 nu’udar ministru iha mandatu daruak.

Iha 2017, iha VII Governu Konstitusionál ne’ebé lidera husi FRETILIN, PD hola parte iha ukun, Assanami fila hikas ba ukun, kaer pasta foun nu’udar Ministru Estadu no Rekursu Minerais. Hafoin VII Governu monu, no iha eleisaun lejislativas 2018, Assanami eleitu ba Deputadu iha Parlamentu Nasionál.

Susesu Balun Nu’udar Ukun-nain

Iha mandatu nu’udar Ministru Agrikultura no Peskas (MAP), nia konsege hari’i Ministériu Agrikultura no Peska to’o baze. Nia hamosu estensionista to’o iha kraik no konsege hasa’e produsaun batar to’o rihun 140 toneladas no hare to’o rihun 120 toneladas, produsaun ida ne’ebé ministru sira seluk iha MAP to’o agora seidauk konsege atinze.

Assanami mós hamutuk ho lidere nasional sira hamosu planu estratejiku ba dezenvolvimentu sira ne’ebé Timor-Leste agora daudauk kaer no tuir, hanesan halo estrada sira ne’ebé ohin balun iha alkatraun ona no balun seidauk, instalasaun eletrisidade ne’ebé ohin loron lakan iha Timor laran tomak, maske seidauk kobre fatin hotu-hotu, konsege halo Polítika sosiál ne’ebé a favor ba ferik-katuas sira ne’ebé ohin simu subsidiu, maski sei ki’ik.

Aleinde buat hirak ne’e, nia mós konsege ajuda hari’i Konsellu Veteranus sira nian hodi tau-matan ba veteranu sira.

Buat sira ne’e hotu mai husi susesu hamutuk nian, mai husi ukun Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ne’ebé Assanami asumi pozisaun nu’udar Prezidente AMP, to’o iha Governu Bloku ne’ebé monu iha 2017.

Iha VII Governu Konstitusional ne’ebé lidera husi FRETILIN, Assanami nomeadu ba membru Governu ho pasta foun, Ministru Estado no Rekursu Minerais. Iha VII Governu Konstitusionál ne’e mak konsege finaliza negosiasaun no akordu kona-ba delimitasaun fronteira maritima no ikus mai ratifika iha Parlamentu Nasionál.

Nu’udar Ministru Recursu Minerais, Assanami konsege hetan dadus kona-ba riku-soin Timor nian. Dadus sira ohin loron seidauk utiliza, maibé, Timor-Leste bele hatene ona katak, iha osan mean no osan mutin iha rai ida ne’e, nune’e mós konsege identifika tan fatin mina-rai balun iha tasi laran no iha rai maran. Buat lubuk ida ne’ebé konsege deskobre no ohin loron Governu atuál bele uza ona ou haree hodi bele halo esplorasaun ba mina-rai iha rai maran no mós iha tasi laran. Iha Assanami nia mandatu mós konsege halo mapeamentu, ba mina sira ne’ebé Timor-Leste iha.

Nu’udar deputadu, Assanami hamutuk ho deputadu PD sira seluk, konsege defende proposta lubun ida iha debate Orsamentu Jerál Estadu iha Parlamentu Nasionál, proposta sira ne’ebé lori benefisiu direitu ba povu. Susesu ikus mak konsege hasa’e osan ba idozus sira husi $30 ba $50 kada fulan.

Susesu sira seluk ne’ebé Assanami konsege halo hamutuk ho lider PD sira seluk iha tinan hirak ikus mak konsege halo balansu Polítika hodi Timor-Leste lamonu iha krize Polítika foun tanba konflitu lider jerasaun tuan sira nian.

PD sai alternativu no halo balansu polítiku ba sira hotu, ida ne’e nu’udar susesu boot ida ne’ebé partidu sira seluk la konsege halo. Assanami hatene katak Timor-Leste atu la’o ba oin presiza hametin sosiedade Timor ida fraternu, solidariu, unidu, justu no prosperu.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Kuarta, 02 Marsu 2022 10:52

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31