2 Marsu Hahú Kampaña, CNE husu Kandidatu Kuidadu Lia-fuan

By Aquino Gomes Janeiru 31, 2022 610
Kampaña Partidu Fretelin iha Munisipiu Vikeke, iha tinan 2017. Foto: Dok/INDEPENDENTE. Kampaña Partidu Fretelin iha Munisipiu Vikeke, iha tinan 2017. Foto: Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Maske orariu kampaña ba kandidatu Prezidente Repúblika sei hela fulan ida, maibé Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE) fó ona atensaun ba kandidatu sira atu kuidadu ho sira-nia lia-fuan durante kampaña.

Prezidente CNE, José Agostinho da Costa Belo hatete, bazeia ba kalendariu eleisaun ne’ebé Prezidente Repúblika dekreta ona, kampaña sei hahú iha 2 Marsu no sei la’o durante loron 15 nia laran.

Nia husu ba kandidatura sira durante kampaña foku de’it ba vizaun no misaun.

“Ita-nia lei eleitorál, liu-liu ita aprova tiha buat ida kódigu kampaña nian, ne’ebéko’alia kedas katak sira sei hato’o sira-nia prespetiva, aban-bairua sai prezidente karik papel konstituisaun tenke la’o tuir, oinsa sira sai ba aman nasaun, kriteria atu sai aman hanusa. Sira-nia envolvimentu halo nusa par atu bele rezolve problema iha rai laran, liu-liu ligadu paz no estabilidade, no oinsá par bele akumula ema hot-hotu nian,” dehan José iha salaun Laline-Larigutu, CNE, Kolmera, Sesta (28/01).

Durante kampaña, nia husu mós ba kandidatu PR sira atu hasai lia-fuan ne’ebé di’ak no edukativu.

“Tanba nia uniku pesoál, ema bolu dehan reprezenta Timor-Leste ba li’ur mós, ne’ebé iha ne’ebá ko’alia kedas katak tenke uza lia-fuan sira ne’ebé di’ak no edukativu.”

Nia hatutan, kandidatu sira mós presiza evita lia-fuan hirak ne’ebé bele fó impaktu ba unidade nasionál.

“(hasai) Lia-fuan ida ne’ebé la sobu ita, lia-fuan ida ne’ebé la lori ita, atu fahe timor-oan sira no lia-fuan sira ne’ebé ko’alia halai ba sobu nasaun, unidade nasionál,”

CNE, nia hatutan, iha responsabilidade moral hodi hato’o ba kandidatu sira-nia ekipa no ko’alia mós kandidatu rasik bainhira sira hasai lia-fuan ne’ebé la serve.

STAE Akredita Ona Delegasaun UE sai Observadór

Diretór Jeral STAE, Acilino Manuel Branco hatete, organizasaun internasionál no nasionál sira sei halo observasaun no monitorizasaun.

“Lei fó dalan par organizasaun internasionál no organizasaun nasionál  ne’ebé sira-nia estatutu fó dalan hodi halo obervasaun no monitorizasaun, a vontade atu hato’o nia pedidu,” dehan nia.

Prosesu akreditasaun ba organizasaun sira hahú dezde Prezidente Republika dekreta kalendariu eleisaun to’o loron 10 molok tama eleisaun.

“Entaun iha prazu ida ne’e foin mak iha organizasaun ida, ita-nia embaixada Uniaun Europeia ne’ebé halo ona mobilizasaun dezde tinan kotuk kedas. Konfirmasaun ne’ebé mak STAE hetan katak tempu badak delegasaun sei to’o iha Timor-Leste, husi Uniaun Europeia,” nia informa.

Nia hatutan, STAE mós rona katak husi G7+ mós sei organiza delegasaun observasaun internasionál.

“Ita mós halo kontaktu ba embaixada hotu-hotu ne’ebé mak eziste iha  Timor-Leste depois bele komunika mós ba iha sira-nia rain karik ajensia internasional balun inklui media internasional ne’ebé interese atu halo monitorizasaun no observasaun ho kobertura,” nia dehan.

Sentru Votasaun Paralelu iha Dili

Atu bele fasilita komunidade sira husi munisipiu seluk iha kapital Dili ne’ebé labele fila ba munisipiu hodi tuir votasaun, Sekretariadu Tékniku ba Administrasaun Eleitorál (STAE) sei kria sentru votasaun paralelu iha Dili.

“Depois muda Lei eleisaun prezidensiál atu estabelese sentru votasaun paralelu, atendimentu liu ba ita-nia sidadaun sira ne’ebé mai husi munisipiu sira, liu-liu estudante sira mai husi munisipiu agora hela iha Dili, sira ne’ebé akompaña ita-nia maluk sira moras iha ospital no balun ne’ebé halo negosiu iha ne’e,” dehan Prezidente CNE, José Agostinho da Costa Belo.

Nia dehan, iha eleisaun uluk, sidadaun laós eleitoral Dili, tenke fila ba ida-idak nia munisípiu orijen, maibé kestaun transporte no ekonómia ne’ebé todan ba sira, entaun agora implementa sentru votasaun paralelu iha Dili hodi solusiona.

Maibé, ba sidadaun ne’ebé hakarak ezerse direitu votu tenke rejistu iha fatin ne’ebé STAE ho CNE prepara ona.

Importante, nia hatutan, ba komnunidade baibain tenke liu husi Xefe Suku no Xefe Aldeia, ba estudante tenke liu husi Reitór Universidade, sira ne’ebé halo tratamentu saúde no familia pasiente tenke liu husi Ministériu Saúde no funsionáriu sira tenke liu husi Komisaun Funsaun Públika, hafoin haruka ba STAE hodi rejistu.

“Sentru votasaun paralelu nia rekejitus ida mak tenke ema na’in 100 minimu,” dehan nia.

Iha fatin hanesan, Diretor Jeral STAE, Acilino Manuel Branco informa, iha Dili sei estabele sentru votasaun paralelu tolu.

“Sentru votasaun iha kapital Dili hamutuk 150 ne’ebé inklui ona sentru votasaun paralelu tolu. Iha diasporta sentru votasaun sia,” dehan nia.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Segunda, 31 Janeiru 2022 11:47

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31