UNFPA-JAPAUN apoiu MS estabelese sentru kuidadu emerjénsia 20 iha TL Featured

By Adelaide dos Santos Marsu 09, 2024 934
Fundu Nasaun Unidas bá Populasaun asina akordu ho Governu Japaun hodi apoiu  Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Saúde (MS) atu estabelese sentru kuidadu emerjensia obstétriku no neonate báziku (KEmON-B) 20 iha Timor-Leste (TL). Foto:Media MS. Fundu Nasaun Unidas bá Populasaun asina akordu ho Governu Japaun hodi apoiu  Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Saúde (MS) atu estabelese sentru kuidadu emerjensia obstétriku no neonate báziku (KEmON-B) 20 iha Timor-Leste (TL). Foto:Media MS.

DILI: Fundu Nasaun Unidas bá Populasaun asina akordu ho Governu Japaun hodi apoiu  Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Saúde (MS) atu estabelese sentru kuidadu emerjensia obstétriku no neonate báziku (KEmON-B) 20 iha Timor-Leste (TL).

Tuir Embaixadór Japaun mai Timor-Leste, Tetsuya Kimura hatete, Japaun servisu ho Governu Timor-Leste iha saúde materna no saude infantíl durante tinan barak ona, ho ida-ne'e, tanba dezenvolvimentu rekursu humanu mak meta ida ne'ebe importante liu iha nasaun ida no melloramentu setór saúde mak baze ba kualker humanu.

“Projetu ida-ne'e servisu atu hadia Sentru Saude Komunitaria rua-nalu (20) ho objetivu atu hametin sistema kuidadu saúde primária ne'ebé eziste ona hodi fornese kuidadu saúde inan no bebé foin moris ho kualidade, inklui kuidadu antenatál no kuidadu pós-natál iha munisípiu sanulu-resin-rua (12). Projetu ne'e sei inklui mós formese ekipamentu tantu médiku no la’os médiku no formasaun kapasitasaun ha pesoál médiku sira,” dehan nia iha Hotel Timor, Kuarta (06/03).

Nia dehan, Durante ne’e Governu Japaun halo vizita ona instalasaun rua hanesan ne'e iha Likisa no Ataúru, tanba ne’e nia fiar katak kooperasaun liu husi projetu ida-ne'e sei hamenus mortalidade no morbilididade inan no perinatal iha Timor-Leste no sei lori ba salvasaun iha feto sira-nia moris molok no depois partu no bebé foin sira.

Aleinde ida ne’e, abordajen iha  saúde materna no saúde infantíl konsistente ho polítika Japaun nian. Japaun atribui importánsia ba seguransa umana ne'ebé fízika ba kada ser umanu.

Objetivu atu proteje povu husi ameasa grave no abrajente iha sira-nia moris, meius de subsisténsia, no dignidade, hodi sira bele alkansa potensiál tomak ne’ebe sira ida idak iha, nune’e Governu Japaun nia apoiu kontinua iha povu Timor-Leste nu’udar amigu, iha ninia tárjetu hodi konsolida liu tán ninia seguransa umana.

Iha fatin hanesan, Enkaregada Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, Domingas Bernardo informa tan katak,  inisiativa transformativu ida ne’e ho nia objetivu atu hatun mortalidade maternal/inan iha Timor-Leste, ne’ebé  oras ne’e dadauk iha 195 kada 100,000 bebé ne’ebé moris, inisiativa ba espansaun ida ne’e sei implementa iha tinan 3 oin mai hó totál orsamentu millaun USD 7.5.

“Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun (UNFPA) iha Timor-Leste ho haksolok anúnsiu asina nota entendimentu entre UNFPA ho Governu Japaun kona-ba “Projetu melloria Fasilidade ba Kuidadus Emerjénsia Obstétriku No Neonatu-Báziku (Kemon-B) iha Sentru saúde komunitariu sira,” dehan nia.

Tárjetu direita ba feto ne’ebé ho idade produtiva hamutuk 117,620 no estimasaun ba feto isin-rua kada tinan hamutuk 20,616 ne’ebe hela iha área sentru saúde komunitária ne’ebé kobre munisípio 12 iha Timor-Leste, projetu ne’e mós sei fó benefísiu direita ba populasaun besik 467,682 iha área refere.

Durante tinan tolu, projektu nee sei atinji nia rezultado hanesan Aumenta asesu ba kualidade servisu materna no neonatal, liu husi hasa’e kualidade iha sentru saúde komunitária ne’ebé selesionadu  hodi bele fornese servisu kompreensivu ba Kuidadus Emerjénsia Obstétriku no Neonatal Báziku (KEmON-B)

Reforsa kapasidade fornesedor kuidadu saude, hasa’e koñesimento ou skil no kapasita fornesedór kuidadu saúde sira hodi bele fornese kualidade servisu saúde materna no kuidadu neonatál ne’ebé diak liu.

Enkoraza partus iha fasilidade saude, liu husi komunikasaun ba mudansa sosiál no hahalok, enkoraza mós feto no inan isin-rua sira bele hili parteira ne’ebé mak treinadu no utiliza fasilidade saúde ba partus, ho ida ne’e ita bele hamenus risku partus iha uma.

Inisiativa ida ne’e aliña mós ho polítika no estratejia nasionál no internasionál sira, inklui Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS), Plano Estrategiku Dezenvolvimento (PED) Timor-Leste, Planu Estrategiku Nasionál Setór Saúde, no UNFPA nia dokumento programa tinan 5 nian.

Ministériu Saude iha Timor-Leste no UNFPA identifika nesesidade ba sentru 36 KEmON-B), bazeia ba assesibilidade no distánsia husi komunidade sira, hodi bele redúz númeru mortalidade ba materna no neonatál.

Instituto Nasionál ba Saúde Públiku (INSP) sei observa treinadór ba parteira, infermeira no doutór sira iha Kuidadus Emerjénsia Obstétriku no Neonatal Báziku (KEmON-B)

UNFPA kontinua firme ho nia komitmentu hodi bele hasae servisu materna no neonatál iha Timor Leste.

Aliña mós ho prioridade nasionál no enkuadramentu internasionál, inisiativa ne’e hatudu pasu ne’ebé signifikante tebes hodi bele atinje asesibilidade universál ba kualidade fornesedór kuidadu saúde no redúz morbilidade no mortalidade perinatál.

Entretantu, Vise Ministru Saúde bá Fortalesimentu Instituisional, José dos Reis Magno afirma, Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Saúde (MS) no ninia parseiru sira, liu-liu UNFPA servisu hamutuk ho objetivu ida atu hatun mortalidade no morbidade inan no oan iha nasaun Timor-Leste nia laran, ho proporsaun ne’ebé aliñadu ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (Sustainable Development Goals/SDG).

“Taxa mortalidade materna iha ita-nia nasaun Timor-Leste maske hatudu redusaun, sei konsidera aas nafatin kompara ho nasaun sira seluk, iha rejiaun Sudeste Asiátiku, Governu Timor-Leste iha komprimisu atu hatun mortalidade inan no oan, hanesan refleta ona iha Planu Nasional Dezenvolvimentu (PDN) no Planu Estratéjia Nasional Setor Saúde 2011-2030,” tenik nia.

Haree ba planu asaun melhoramentu Kuidadus Emerjénsia Obstétriku no Neonatál (KEmON) iha Nasaun Timor-Leste, vizaun husi planu asaun ne’e maka, laiha inan ho neonatu ida iha TL maka sei mate husi kauza mortalidade materna no neonatál preventável ka tanba atendimentu ne’ebé tarde partu hotu-hotu iha TL tenki hola fatin iha ka besik liu fasilidade KEmON-B inan hotu-hotu sei asesu fasilidade KEmON-B menus husi oras 2 nia laran kuidadu ne’ebé fornesidu sei fó ho kualidade aas liu, husi fornesedór kuidadu ne’ebé kompetente, no disponível iha oras 24 nia laran loro-loron.

“Esforsu servisu hamutuk ho objetivu atu hatun taxa mortalidade inan no oan iha ita-nia nasaun laran halao ona liu husi inisiativa balun hodi responde ba mortalidade inan nian maka estabelesimentu Sentru Kuidadus Emerjênsia Obstétriku no Neonatal Báziku (BEmONC Center)” nia esplika

Implementasaun matadalan nasionál ba kuidadu antenatál no postnatál hodi melloria asesu ba kuidadu antenatál no postanatál ho kualidade, hasa’e kapasidade pesoal saúde sira iha servisu saúde inan no oan, no melloria hahalok buka saúde (health seeking behavior) relasiona ho asuntu saúde reprodutiva.

Maioria kauza husi mortalidade materna bele prevene liuhusi haforsa programa Emergency Obstetric and Newborn Care (EmONC) ka Kuidadus Emerjensia Obstétriku no Neonatal (KEmON).

Haktuir ba Planu Asaun Melhoramentu Kuidadus Emerjénsia Obstétriku no Neonatal, iha Sentru Saúde Komunitária 36 mak presiza atu estabelese sai Sentru KEmON. To’o agora, foin maka establese Sentru KEmONC 4 iha SSK Liquisa, Viqueque Villa, Same, no Ataúro liu husi apoiu husi UNFPA no Governu Austrália.

“Ohin loron marka momentu importante ida iha ita hotu nia servisu no esforsu koletivu atu responde ba asuntu krítiku kona-ba redusaun taxa mortalidade inan iha Timor-Leste. Maski ita halo ona progresu barak hodi hatún númeru inan mate, ita mós tenki rekuñese katak sei iha servisu lubun boot maka tenki halo, tanba mortalidade materna sei sai nafatiin preokupasaun iha ita-nia rain” nia salienta

Asina Nota Entendimentu (Exchange of Notes) entre UNFPA ho Governu Japaun ohin loron ne’e reprezenta komprimisu ida atu apoiu Governu Timor-Leste hodi hatún mortalidade inan no oan iha Timor-Leste liu husi estabelesimentu Sentru Kuidadus Emerjênsia Obstétriku no Neonatu Báziku (KEmON-B) iha Sentru Saúde Komunitária 20 iha munisipiu 12.

Nia esplika, Sentru KemON sira ne’e sai hanesan sentru ho fasilidade no kompeténsia atu fornese servisu KEmON ho kualidade aas husi pesoál saúde sira ne’ebé treinadu, iha komprimisu no kompaixaun atu servi inan ho sira-nia kosok-oan sira.

Aleinde ida ne'e, Primeiru Ministru Interinu, atual Ministru Koordenador ba Asuntu Sosial no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habilitasaun Komunitaria Mariano Assanami Sabino informa, lori governu nia naran hakarak hato'o ba governu Japaun no povu Japaun.

Tanba durante ne'e sira apoiu governu Timor-Leste desde ukun aan to'o mai ohin loron, buat barak mak governu Japaun apoiu, setór agrikultór no apoiu mós Ministeriu Saude, ne'ebé  apresia, ba UNFPA.

"Husi fatin ida ne'e lori Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao nia naran no governu da sia nia naran, hau apresiasaun klean ba Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste tanba lidera UNFPA tanba ita hatene katak, inan no oan sira mate barak, dala ruma buat balun ho psikolojikamente ema nia hakarak atinji buat hotu ho lalais, tanba sira hakarak ita esforsu no hakarak ita haka’as aan tanba ita mai husi asu-wa’in sira-nia jerasaun, ne’ebé ita tenki haka’as aan," afirma nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sábadu, 09 Marsu 2024 20:56

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31