Tinan Ikus PM Taur: Esforsu Kria Kampu Servisu, Redus Timor-oan ba Rai Li’ur Featured

By Cristina Ximenes Setembru 04, 2022 361
Primeiru Ministru Taur Matan Ruak. Foto: Agustino/INDEPENDENTE. Primeiru Ministru Taur Matan Ruak. Foto: Agustino/INDEPENDENTE.

DILI: Kampu servisu ne’ebé menus sai nu’udar razaun prinsipal ida ba Timor-oan lubuk ida hodi sai ba rai li’ur. Konsiente ba ida ne’e, governu ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak iha komitementu atu kria kampu servisu iha sira-nia tempu restu ne’e.

Hanesan públiku hantene, iha tinan 2023 Timor-Leste sei realiza eleisaun parlamentar, signifika tinan ne’e nu’udar tinan ikus ba governasaun PM Taur Matan Ruak.

Taur dehan, governu sei kria kondisaun hodi redus Timor-oan sira ba buka servisu iha rai li’ur, maibé husu atu Timor-oan sira pasensia uitoan.

Tanba tuir Taur, bainhira sidadaun Timor-Leste sira la pasensia no hakarak ansi ba rai li’ur sei akontese kazu sira hanesan iha Portugal no nasaun seluk.

“Tanba iha risku balun ne'ebé nesesáriu loos, liu-liu sira ne'ebé ba fatin sira ne'ebé laiha serteza katak sira bele hetan servisu. Tanba ne'e mak husu atu sira pasiensia uitoan, tanba prezudika fali sira-nia situasaun hanesan haree Timor-oan balun ne'ebé deporta mai, balun sei deporta tan, ne'e tanba halai, la hatene tuir atu ba ne'ebé, risku saida la haree, ne'ebé husu joven sira pasiensia uitoan, no se bele hatene loloos ba ne'ebé, iha kondisaun ka la'e, ne'e mak ba, labele naran ba arbiru de'it,” deklara PM Taur hafoin enkontru ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, iha palasiu prezidensial Bairo-pite, Kinta (01/09).

Esforsu ne’ebé governu halo, Taur dehan, hadia daudauk situasaun iha rai laran atu bele kria kampu servisu.

Maibé, Xefe Governu ne’e hatutan, tanba númeru joven ne'ebé kada tinan aumenta, governu laiha kapasidade atu fó servisu ba hotu-hotu.

“Maibé ita sei halo esforsu, bele fó servisu ba sira ne’ebé bele," dehan Taur.

Esforsu seluk, nia hatutan, sei buka atu dezenvolve Timor-Leste liu husi investimentu hirak ne’ebé sei halo.

“Imi hatene, iha tinan lima mai oin, só iha sidade Dili ne'e de'it kuaze besik $1 billaun dollar investimentu. Aeroportu Dili besik billaun $3 resin, asina ho MCC, Estadus Unidus Amérika $484 milloens dollar, ne'e ba Dili, bee, saneamentu. Ho Banku ADB, banku mundiál ne'e kuaze $200 itall milloens, ne'e iha Dili.”

Maske nune’e, nia rekoñese katak, investimentu hirak ne’e sei la konsege absorve Timor-oan hotu-hotu, tan ne’e governu kontinua negosia ho nasaun sira seluk hanesan Australia, Japaun no Brunei Darusalam atu bele simu trabaladór Timor-oan sira iha sira-nia nasaun.

Importante mós, tuir PM Taur, Timor-Leste presiza hadia ninia sentru formasaun sira atu traballadór sira ne'ebé haruka ba iha abilidade ida.

“Tanba pratikamente ita-nia kapasidade sentru formasaun mínimu loos, tanba ne'e ita-nia ema sira ne'ebé ba ne'e ita bolu dehan unskills katak sira laiha abilidade," hatete nia.

Naturalmente, PM Taur dehan, Governu halo esforsu hotu atu kria kondisaun hodi atrai setór privadu sira bele investe iha Timor-Leste hodi kria kampu servisu.

“Governu labele fó servisu hotu kedas ba sidadaun sira, hanesan mós iha fatin sira seluk. Maibé seitor privadu mak fó servisu no governu nia papél mak kria ambiente negósiu, no governu halo hela esforsu, atu atinze objetivu sira, liu-liu mellora kondisaun hodi atrai investidór sira mai ita-nia rai,” katak nia.

Entretantu, iha fulan hirak ikus ne’e, Timor-oan lubuk ida mak buka dalan rasik hodi ba servisu iha rai li’ur. Lubuk ida mak hasoru problema iha ema-nia rai, liu-liu iha Portugal.

Aleinde ne’e, iha mós ajensia balun ne’ebé koko fasilita Timor-oan sira ba servisu iha rai li’ur, maibé bainhira hasoru problema iha ne’eba, ajensia refere husik liman no fó todan fali ba governu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV