Taxa Kresimentu Populasaun TL Aas Liu iha ASEAN Featured

By Mariano Mendonca Novembru 16, 2022 399
Ministru Finansas (MF), Agostu Gomes. Foto:Media MF. Ministru Finansas (MF), Agostu Gomes. Foto:Media MF.

DILI: Ministru Finansas (MF), Agostu Gomes hateten, Timor Leste (TL) ninia taxa populasaun anuál aas liu entre rejiaun Sudeste Aziátiku, tuir kedan nasaun rua Laos no Kamboja, TL deklina iha média taxa kresimentu anuál iha tinan 2015 2,1% to’o iha tinan 2022 1.8%.

Rezultadu Prelimináriu husi Sensu Populasaun no Uma-kain 2022 rejista totál Populasaun hamutuk 1.340.434. Ida ne’e hatudu katak númeru abitante kontinua aumenta. Husi últimu sensu iha 2015, iha aumentu númeru abitante hamutuk 156.792, ho taxa kresimentu anuál 1,8%.

Rezultadu Prelimináriu hatudu daudaun ne’e iha uma-kain hamutuk 250.034, ho nia média 5,4 pesoa kada uma-kain média ida ne’ebé ki’ik oituan kompara ho últimu sensu iha 2015 (5,7 pesoa kada uma-kain).

Distribuisaun jeográfika, kapitál Díli mak iha maiór taxa kresimentu anuál 2,7% kompara ho sensu 2015, no mós iha maiór konsentrasaun populasaun kuaze 324.000 pesoa, tuir kedan ho Ermera (138.000), Baucau (134.000) ho Bobonaro (107.000). See tendénsia kresimentu ne’e mak kontinua nafatin, númeru populasaun iha kapitál Díli sei sa’e dubru (double) iha dekáda rua oin mai.

Sertamente, ida-ne’e sei hanesan rezultadu prelimináriu. Relatóriu Finál sei públika iha fulan-abril 2023, tuir kedan ho análize profunda sobre tema oioin hanesan: Fertilidade no Nupcialidade, Mortalidade, Projesaun Populasaun, Migrasaun no Urbanizasaun, Uma-kain no Kondisaun hela fatin, Forsa Traballu no Atividade Ekonómiku, Defisiénsia, Edukasaun no Literasia, Jéneru, Juventude no Sensu Atlas.

"Maske última deskoberta konfirma deklina iha média taxa kresimentu anuál (husi 2,1% iha 2015 to’o 1,8% iha 2022), Timor-Leste nia taxa kresimentu populasaun anuál  aas liu entre rejiaun Sudeste Aziátiku, tuir kedan ho Laos no Kamboja. Ita selebra Dia dos 8 Biloens. Iha dékada ida liu bá, Mundu selebra Dia dos 7 Bilones. Kresimentu populasaun barak liu mai husi Ázia, inklui Timor-Leste, maske nia kontribuisaun ladún signifikante," nia dehan hafoin lansamentu relatóriu sensus Uma kain 2022 iha Ministériu Finansas Aitarak-Laran, Tersa (15/11).

Nia dehan, tanba populasaun mundiál kontinua aumenta, tanba aumentu iha espetativa de vida, mellór saúde no nutrisaun, ijiene pessoál no medikamentus, tenke husu perguntas ne’ebé hanesan ajénsia UNFPA husu: Oinsá mak bele kria mundu ida, iha ne’ebé 8 biloens tomak bele moris di’ak?

"No mais espesifikamente, Oinsá mak Ita bele kria Timor-Leste ida, iha ne’ebé Ita 1.3 miloens pessoas bele moris di’ak maske hasoru dezafius oioin hanesan pobreza, dezempregu, mudansa klimátika, deklina iha rekursus finanseira, no inserteza kauza husi tensaun jeopolítika," nia dehan.

Entretantu, Oitavu Governu Konstitusionál liu husi Diresaun Jerál Estatístika, Ministériu Finansas realiza ona Sensu Populasaun ho susesu. Ida-ne’e mak Sensu Populasaun ba Dahaat hafoin Independénsia iha tinan 20 liu bá. Primeiru iha 2004, Segundu iha 2010, no Terseiru iha 2015.

Sensu Populasaun no Uma-kain ida ne’e, iha inísiu planeia ba 2020, maibé, la-konsege tanbá Governu implementa rejime duodesimu até tinan rohan. Impedimentu segundu mak pandemia Covid-19, ne’ebé halo konke Governu impoin restrisoens oioin hodi limita sirkulasaun ema no sasán sira durante tinan 2021.

Maske ho dezafius oioin, ho servisus preparasaun kontinua ne’ebé lidera husi Diretór Jerál Estatístika, Elias dos Santos, ohin loron iha ona Rezultadu Prelimináriu Sensu Populasaun no Uma-kain 2022. Sensu Populasaun no Uma-kain tinan ida-ne’e mak Primeiru Sensu Populasaun ne’ebé uza instrumentu dijitál (CAPI Android), no mós último Sensu Populasaun realizada durante intervalo tinan-lima. Sensu Populasaun tuir-mai sei realiza iha tinan sanulu (10) oin mai. Ida-ne’e bazeia ba rekomendasaun internasionál.

"Oitavu Governu Konstitusionál tau “EMA” nu’udar sentru ba dezenvolvimentu. Tanba ne’e, hatene loloos estrutura populasaun to’o iha nível aldeia no suku; distribuisaun no karakteristika husi Ita-nia Populasaun rasik; mak xavi hodi Ita bele foti dezisaun no trasa polítika públiku ida ne’ebé bele responde ba estrutura populasaun ne’e rasik," nia dehan.

Enkuantu haree ba importansia, iha fulan-marsu liu bá, Konsellu Ministru aprova Resolução do Governo N.º 14/2022, 23 de Março, ne’ebé estabelese estrutura administrativa ida ne’ebé responsável ba realizasaun Sensu Populasaun no Uma-kain 2022 ne’ebé kompostu husi Komisaun tolu: Komisaun Nasionál Sensu 2022, ne’ebé nia Prezidente Komisaun mak Primeiru-Ministru, Jenerál Taur Matan Ruak; Komisaun Tékniku Sensu 2022, ne’ebé nia Prezidente mak Diretór Jerál Estatístika Elias dos Santos Ferreira; no Komisaun Publikasaun Sensu 2022.

"Hanesan Ita hotu hatene, Sensu fornese Ita ho dadus atualizadu kona-ba Ita-nia Populasaun rasik no ajuda Ita responde ba kestaun polítika públiku sira ne’ebé importante. Sensu mós hanesan instrumentu ida ne’ebé Ita bele uza hodi verifika realizasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011 to’o 2030 no Indicadores Objetivus Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS)," nia dehan.

Ministru Rui Gomes mós espresa nia gratidaun ba parte hotu ne’ebé mak envolve ona iha realizasaun Sensu ne’e. Apresiasaun sinseru ba Distintos Deputados iha Parlamentu Nasionál ne’ebé mak aprova ona Lei Sensu Populasaun 2022. Apresiasaun mós ba Membrus Komisaun Tékniku Sensu Populasaun no Uma-kain ne’ebé lidera husi Diretór Jerál Estatístika, Elias dos Santos Ferreira no mós apresiasaun ba Vise-Ministru Finansas António Freitas ba servisus monitorizasaun durante implementasaun Sensu.

"Hodi naran Ministériu das Financas, Ha’u hato’o agradesimentu ba kontribuisaun husi UNFPA atraves apoiu tékniku no finanseira, no Ajénsia ONU sira seluk inklui UNICEF, UNDP, UN Women no WFP," nia dehan.

Apresia tebes ba apoiu tékniku husi Australian Bureau of Statistics durante implementasaun Sensu. Iha biban ida-ne’e mós hakarak agradese ba apoiu infraestrutura nesesáriu husi kompaña Telemor, hanesan servers no tablets, ne’ebé uza durante koleksaun dadus dijitál.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31