SEII Hamutuk Sosiedade-Sivil Kapasita Feto Partisipa Eleisaun Featured

By Mariano Mendonca Agostu 24, 2022 208
Sekretariu Estadu Igualidade no Inkluzaun (SEII), Maria do Rosario Fatima. Foto: Dok/INDEPENDENTE. Sekretariu Estadu Igualidade no Inkluzaun (SEII), Maria do Rosario Fatima. Foto: Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Sekretariu Estadu Igualidade no Inkluzaun (SEII), Maria do Rosario Fatima hatete, sei serbisu hamutuk ho sosiedade sivil hodi ajuda fasilita formasaun hodi kapasita feto sira, nune'e bele partisipa iha eleisaun parlamentár no suku nian ne'ebé sei akontese 2023.

Nia hatutan, Primeiru Ministru hatun despaxu ba SEII karik iha orsamentu bele mós fó apoia ba sosiedade sivil sira, tanba ne'e seidauk fiksa númeru montante, maibe SEII sei konfirma fali ho SAACAS tanba sira mós fó apoia hotu osan ba sosiedade sivil, entaun sei koopera hamutuk atu haree.

La'os tenke manan mak sira tuir, maibe oinsa atu motiva sira bele partisipa iha eleisaun xefe suku sira periode, tanba mai feto nia partisipasaun importante.

Iha tinan oin mai Timor iha eleisaun rua, tuir loloos iha eleisaun tolu. Parlamentár konta 30% ba feto ne'e la duvidas atu halo advokasia, tanba SEII nia papél mak advokasia. Eleisaun munisipál maibe la konsege karik muda ba tinan oin, terseiru mak iha eleisaun xefe suku, entaun presiza kapasita feto sira atu partisipa.

Enkuantu, iha suku hamutuk 452, maibe iha tinan hitu nia-laran, iha de'it 5% feto sai xefe suku no 4% mak sai xefe aldeia, tanba ne'e SEII nia papel iha obsetivu haat oinsa fó kapasitasaun ba feto sira foti desizaun iha nivel.

Husi objetivu haat ne'ebé lei fo, iha Dekretu Lei númeru 17/2019, fó kompetensia haat dahuluk mak halo advokasia abordajen integradu jéneru mak públiku hatene katak ministériu finansas konsidera SEII nia papel halo advokasia integra ona markadór jéneru iha sistema finansas dalan ba futuru.

Objetivu daruak mak oinsá atu redús violensia ne'ebé nafatin akontese ba feto no labarik feto no mós maluk portador difisiensia no mós komunidade sira. Datoluk oinsa empodera feto iha vida ekonomika. Dahaat mak oinsá fasilita no hakbiit fete hodi foti desizaun iha nivel munisípal no suku.

Aleinde ne'e, SEII mós iha ninia programa ida mak apoia finanseiru uitoan ba feto sira iha área negósiu ba grupu hamutuk 351 iha munisípiu 12 inklui iha RAEOA.

"Ami mós iha orsamentu ba iha feto maluk sira hanesan atu halo sira ninia negósiu, osan ne'ebé mai husi transferensia públiku ho ninia rotativa ba iha grupu benefísiu, ami iha grupu 351 benefísiu, iha munisípiu 12 inklui RAEOA," dehan nia.

Enkuantu, iha grupu benefisiu ne'e balun mós hetan ona rotativu, balun hetan ona susesu hanesan iha munisípiu balu ke sira rotativa fali ba grupu seluk, kada grupu sei hetan rihun US$ 200.

Entretantu, Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, fó parabens ba SEII ho ekipa nia esforsu tomak hodi ezekuta ona SEII nia orsamentu purvolta 54%.

"Primeiru Ministru fo parabens ba Ami Ekipa tomak ba esforsu tanba ami mós, ekezekuta ona ami nia orsamentu 54%," dehan nia.

Nia hatutan, husi pursentu ne'e ekivalente kuaze tokon US$ 1, husi total orsamentu alokasu ba SEII tokon US$ 2.115 husi Orsamentu Jeral Estadu 2022 ne'ebé aprova iha Parlamentu Nasinonal no promulga husi Prezidente Republika.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 25 Agostu 2022 14:30

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31