Salva Guarda Tais Timor: MTKI Fasilita Formasaun ba Grupu Industria Feto Na’in 20 Featured

By Flora Alves Juñu 06, 2022 430
Ministru Turizmu Komersiu no Industria, Jose do Carmo, intrega sertifikanu ba formandu sira. Foto:Flora/INDEPENDENTE. Ministru Turizmu Komersiu no Industria, Jose do Carmo, intrega sertifikanu ba formandu sira. Foto:Flora/INDEPENDENTE.

DILI: Ministériu Turizmu Komeriu no Industria (MTKI), liu husi Diresaun Nasionál Apoiu Dezenvolvimentu Mikro Pekena Empreza (DNADMPE) fasilita formasaun salva guarda tais Timor ba grupu industria feto na’in 20.

Vise Prezidente Patrimoniu Kultural Industria, Abrão Ribeiro hateten  programa ne’e hetan tulun husi USAID, tanba momentu ne’ebá ministériu hasoru difikuldade orsamentu, maibé ho suporta USAID nian hakarak fó asistensia tékniku liga ho atividade tais.

“Tais Timor rejista iha UNESCO la ses husi suporta USAID nian ba implementasaun salva guarda no atividade treinamentu negosiu hirak ne’e. La’ós ne’e de’it, maibé sei iha naha boot ida inklui atividade hirak seluk MTKI no Patrimoniu Kultural Industria (PKI) sei implementa iha periodu 2022-2025,” deklara Abrão Ribeiro bainhira hala’o ninia intervensaun iha salaun treinamentu Matadoru, foin lalais.

Nia dehan, treinamentu ne’e ho objetivu atu apoiu grupu industria sira bele halo jestaun di’ak ba atividade negosiu, nune’e oinsá sira ida-idak bele desidi presu ba sira nia produtu liu husi materia ka kustu no halo planemantu finanseiru, espanasaun negosoiu, kontabilidade no transaksaun husi negosiu ne’ebé sira hala’o.

Iha fatin hanesan, Vise MTKI, Domingos Lopes Antunes hateten, liu husi formasaun ne’e espera grupu industria sira bele aprende buat barak, hahú husi kálkulu kustu, prepara planu, maske iha buat balun mak sei falta, maibé ho material ka modelu ne’ebé formadór fahe hanesan koñesimentu baziku ida hodi uza iha pratika loron-loron nian.

 “Negosiu ne’e hanesan ita nia moris no ita nia eskola, sé ita laiha koñesimentu no la tuir formasaun ruma ita nafatin iha kotuk. Ne’e duni, formasaun ne’e importante atu fasilita ita boot sira nia atividade negosiu,” tenik nia.

Nia husu ba grupu industria tais sira atu halo kalkulu ba presu, materia hirak mak utiliza no presiza tempu hirak hodi prodús, osan hirak mak sosa material prima, trabaladór hira mak ita iha, ida ne’e ajuda ita kalku redus ba ita nia despeza.

“Ha’u hakfodak folin tas ne’ebé iha, grupu industria sira, ita labele hanoin prodús atu manan boot liu, maibé produs barak unidade hira mak ita manan, kuandu ita hasae uluk nia folin susar ba ita boot sira atu ajuda,” nia preokupa.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Segunda, 06 Juñu 2022 19:41

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31