Ministru Komérsiu no Indústria (MKI), Filipus Nino Pereira hatete, durante loron lima nia laran konsege hatudu Timor-Leste nia potensiál ne’ebé maka’as no harii ponte negósiu ne’ebé sólidu, hamutuk no ho sentidu ba futuru. Futuru ida ba komérsiu, parseria sira, no kreximentu ekonómiku.
Trade Expo ne’e, nia dehan, partisipa husi empreza 280, kompostu husi empreza nasionál mikro, ki’ik, no médiu 185, no empreza 95 husi rai li’ur.
“Kompañia sira ne'e transforma eventu ida ne'e ba palku globál ida ne'ebé loos ba negósiu, ideia sira, no oportunidade sira. Ita-boot sira mak prova moris katak ita, loos duni, lori Timor-Leste ba mundu no lori mundu mai Timor-Leste," dehan Nino iha serimonia enseramentu, iha Sentru Konvensaun Dili, Tersa (02/09).
Tuir nia, ida ne’e susesu ida ho magnitude, la'ós asidente, no nu’udar rezultadu husi esforsu koletivu no planeadu ho metikulozu ne'ebé lori delegasaun estranjeiru 190, inklui funsionáriu aas sira no reprezentante emprezariál sira, mai Dili.
Liu husi Trade Expo ne’e, Nino hatutan, empreza sira ne’ebé partisipa iha oportunidade atu fahe koñesimentu iha semináriu temátiku liu 20.
"Ami kalkula, maski tentativamente, katak volume negósiu imediatu ne'ebé maka hamosu hosi Expo liu dook dolar millaun $1, inklui vendas ne'ebé mak halo iha kabina sira, hahán sira ne'ebé mak serve, transporte aéreu no rai-maran, akomodasaun no restaurasaun iha otél, saláriu sira, no konsumu jerál, ne'ebé mak reprezenta negósiu signifikativu no reseita direta ba empreza barak.”
“Entretantu, se ita-boot hanoin hikas, Expo hanesan espasu ida ba ligasaun empreza sira, ho hanoin ida ne’e, ami haksolok atu anunsia katak liu husi 35 Memorandum of Understanding (B2B) mak asina ona entre kompañia nasional no estranjeiru, ne’ebé reprezenta negosiu futuru ho valor maizumenus dolar millaun $30," Ministru ne’e informa.
Iha biban ne’e, Ministru hato’o obrigadu ba Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL) ne’ebé mobiliza setór privadu no fasilita kontaktu negósiu sira no ba Gabinete Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku ninia vizaun estratéjiku no koordenasaun esensiál ne'ebé asegura katak esforsu hotu-hotu konverje ba objetivu susesu husi Expo.
Nino mós hato’o obrigadu ba Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Vise-Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay, ne’ebé enkorazaun no kontribui maka’as hodi fó solenidade no vizibilidade ba Expo.
Trade Expo ne’e, nia dehan, remata ona, maibé loke oportunidade ba governu no setor privadu hodi transforma intensaun sira ba investimentu, kontaktu sira ba kontratu, no promesa sira ba prosperidade ne'ebé fahe.
“Ami husu maka’as ba emprezáriu Timor-oan sira hotu atu formaliza sira-nia negósiu hodi rejista sira-nia empreza iha SERVE hodi hetan personalidade jurídika ne’ebé nesesária, ne’ebé esensiál atu halo kontratu negósiu.”
“Importante atu hanoin katak formaliza empreza ida la'ós de'it ezijénsia legál ida. Ida ne'e mak pasu estratéjiku ida ne'ebé loke odamatan sira no proteje futuru ita-boot nia negósiu nian, hodi asegura seguransa no protesaun legál, asesu ba oportunidade sira, kreximentu sustentável, konfiansa no kredibilidade, no mós posibilidade ba esportasaun no internasionalizasaun, liuliu agora ne'ebé ita sai membru sira husi Organizasaun Mundiál Komérsiu nian no prepara atu adere ba merkadu rejionál ASEAN nian," katak Ministru ne’e.
Iha fatin hanesan, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta fó parabéns ba governu dasia ne’ebé organiza eventu ne’e.
"Parabéns ba Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, parabéns ba nono Governu Konstitusionál no setór privadu nasionál no internasionál sira ne'ebé Kontribui di'ak tebes ba eventu ida ne'e, tanba liu husi eventu ida ne'e bele koñese malu hahú husi kada produtu mai husi kada nasaun," dehan Horta.