Revogasaun LPMV, Eis deputadu: Tenke hamate mós akordaun Tribunal Featured

By Cristina Ximenes Setembru 23, 2025 402
eis deputadu José Agostinho Sequeira ‘Somotxo’. Foto:Dok/INDEPENDENTE eis deputadu José Agostinho Sequeira ‘Somotxo’. Foto:Dok/INDEPENDENTE

DILI: Polemika kona-ba revogasaun Lei Pensaun Mensal Vitalisia kontinua mosu. Eis Membru Parlamentu Nasionál ida konsidera, desizaun ne’ebé Parlamentu Nasionál sei foti tenke aliña mós ho akordaun Tribunal nian.

Eis deputadu, Alexandre Corte Real hatete, revogasaun Lei Pensaun Mensal Vitalisia (LPMV) labele hamriik mesak tanba iha instrumentu legal rua ne’ebé regula: lei no akordaun tribunal nian.

"Ema barak seidauk komprende buat ne'e. Akordaun ne'e lei ida, pensaun vitalisia lei ida. Agora, sira mak tenke hamate rua ne'e, laos labarik manifestante sira hakilar ne'e mak responsabilidade, laos deputadu benifisiáriu."

"Ne'e gampang hela, diskute atu taka, taka. Taka ne'e taka ona, mais tenke taka akordaun ne'e. See mak responsabiliza? ne'e Parlamentu Nasionál tenke fera ulun ba buat ida ne'e ka, ne'e atu husu fali ba see," dehan Alexandre ba jornalista INDEPENDENTE, Segunda (22/09).

Iha fatin ketak, eis deputadu José Agostinho Sequeira ‘Somotxo’ fó hanoin katak LPMV labele kompara ho pensaun normál.

Tuir nia, LPMV oferese fasilidade ne’ebé barak liu no previlejiu. Nune’e normal bainhira mosu pedidu atu hamoos.

Tuir nia, iha nasaun barak mak uza sistema eis titulár no titular, ne’ebé hetan direitu rezidénsia, no seguransa pesoal ba titulár orgaun soberania sira.

"Mais ha'u haree ona ho esbosu lei ne'ebé bainrua ka baintolu sira diskute, ida ne'e trastiku tebes. Ha'u la hatene se aban-bainrua ligadu ba ita-nia konstituisaun ne'e, bele Tribunál, ema ruma bele halo (keixa ba) Tribunál Rekursu nune'e bele hatete ninia konstitusionalidade ka inkonstitusionalidade, ida ne'e mak alternativa ida," katak nia.

Maske nune’e, Somotxo husu atu haree didi’ak mós kona-ba deputadu ne’ebé fó sira-nia kontribuisaun durante tinan 10 ka 15.

"Entaun sira ne'ebé agora iha Parlamentu Nasionál ne'e, sira bele estuda situasaun sira ne'e mak halo desizaun, maibé ha'u haree proposta ida mai husi Bankada Governu ida ne'e hanesan estremu liu".

"Hanesan ita haree vingansa polítika ka ita la hatene, maibé aban-bainrua sira diskute se proposta mak ne'e de'it, laiha proposta seluk husi bankada opozisaun konserteza lakohi ka hakarak opozisaun sira hotu tenke vota a favór," dehan nia.

Iha projetu revogasaun ne’e, nia hatete, husi artigu 1 doko ona eis deputadu no eis titular sira, tanba bele koloka ema ida iha situasaun defisil tebes.

Maske nune’e, tuir nia, ida ne’e laiha problema. Maibé se haree ba eis titular sira hanesan Prezidente Repúblika no Primeiru Ministru, lei foun ne’e hanesan la dignifika sira.

"Uluk lei pensaun vitalisia ne'e fó direitu sira ne'e. Seguransa, rezidénsia, pensaun vitalisia mensal, ida ne'e agora taka total, ne'e hanesan buat ida trastiku uitoan. Desizaun ida trastiku uitoan."

"Mais ha'u fiar katak deputadu sira bele diskute, bele haree, observa Konstituisaun, bele hanesan halo mudansa ba esbosu ne'ebé agora públiku haree ona," katak nia.

Entretantu, Reitor Universidade da Paz, Adolmando Amaral hatete, públiku presiza akompaña prosesu diskusaun sira ne’ebé sei hala’o iha 25 Setembru ne’e hodi hatene ninia desizaun final

"Husi sira maiória ne'e ida ne'ebé vota a favor. Kada artigu ne'ebé sira halo diskusaun iha plenária ne'e ita haree ninia benifisiu ne'e halo nusa, la benifisiu ne'e halo nusa. Ida ne'e mak ita tenke akompaña detallu iha ne'ebá," dehan nia.

Entretantu, Vise Direitór Dahuluk Asosiasaun Hak, Antonino de Limas hatete, sosiédade sivil ho EUTL nia hakarak ne’e laos alterasaun maibé halakon LPMV.

"Di'ak liu ne'e mak halakon lei ida ne'e, tanba tinan barak lei ida ne'e fó haan deputadu sira ne'ebé la servisu ona.”

"Ema ida la halo servisu, iha uma toba de'it mós fulan-fulan manan osan, ne'e mós halakon osan estadu nian, no mós la justu ba povu kiik sira ne'ebé terus, moris susar mais depois deputadu sira moris di'ak, ne'e hanesan halo trosa ba ema kiik sira," dehan nia.

Molok ne’e, Bankada tolu iha Parlamentu Nasionál: CNRT, PD, no Khunto, hato’o ona Projetu Lei ba revogasaun total pensaun vitalisia no regalias espesial ne’ebé durante ne’e eis deputadu no titular orgaun soberania sira goza.

Projetu Lei ho titlu “Lei da Revogação Total das Pensões Vitalícias e do Novo Regime de Pensão de Reintegração dos Deputados e Titulares de Órgãos de Soberania” ne’e deklara espresamente kanselamentu ba Lei nú. 1/2007 no Lei nú. 7/2007, ne’ebé kuaze dékada rua fó direitu pensaun vitalísia ba eis deputadu no titular orgaun soberanu sira.

Iha preámbulu ba proposta lei ne’e haktuir katak pasu ida ne’e foti hodi garante prinsípiu igualdade, dignidade funsaun públika, no justisa sosiál tuir mandatu Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Proposta lei ne’e subliña katak fó pensaun vitalísia no regalia espesiál sira hamosu injustisa sira ne’ebé la justifikavel, liuliu bainhira kompara ho kondisaun sosioekonómika povu nian no direitu funsionáriu públiku sira seluk nian.

"Ne'e hanesan medida de moralização ida hodi hametin konfiansa ema nian iha instituisaun demokrátiku sira no garante igualdade husi sidadaun tomak iha lei nia oin," hakerek iha testu proposta lei ne’e.

Proposta lei foun ne’e halakon forma hotu-hotu husi benefísiu permanente, inklui ba eis titular sira ne’ebé laiha ona kargu, no troka ho pensaun reintegrasaun, ho sentidu katak fó kompensasaun dala ida de'it ho valor bazeia ba saláriu báziku fulan ida nian bainhira mandatu remata.

Direitu ida ne’e aplika de’it ba titular sira ne’ebé kompleta ona sira-nia mandatu tomak. Sira ne'ebé rezigna-an antes tempu, hetan demisaun husi tribunál, ka kumpre menus husi fulan neen, sei la simu kompensasaun ida ne'e.

Aleinde ne'e, eis titular sira la goza ona regália permanente, exetu ba onra protokolu nian durante eventu ofisiál estadu nian.

Iha artigu 12 to’o 13 afirma katak hapara hotu pagamentu ba pensaun vitalisia nian ne’ebé sei lao sein kompensasaun.

Iha 19 Setembru ne’e, Parlamentu Nasionál aprova ona pedidu urijensia kona-ba projetu lei númeru 10/VI (3) rejime jurídiku seguransa sosiál ba titulares Órgaun soberanu nian, ho a favor 59, kontra 0, no abstensaun 0.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 23 Setembru 2025 11:28

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« September 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30