Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres esplika, iha proposta lei ne’e Governu define klaru kona-ba ajente Estadu balun ne’ebé labele envolve iha organizasaun arte marseais tanba sira hala’o funsaun atu serbi povu tomak.
“Polisia ho Forsa Defeza sira inkompativel ho arte marseais. Sira tenke hili ida, arte marseais ka servisu iha instituisaun hirak ne’e,” dehan Ministru bainhira partisipa audénsia ho Komisaun G iha Parlamentu Nasionál, Kinta (05/03).
Nia dehan, medida ne’e importante tanba instituisaun hanesan PNTL, F-FDTL, ofisial justisa no majistradu sira kaer papel importante iha sistema justisa no seguransa estadu nian. Tan ne’e, sira presiza servisu ho independénsia, neutralidade no imparsialidade.
Ministru akresenta katak funsionáriu públiku mós inklui iha regra inkompatibilidade ne’e tanba sira hala’o misaun Eestadu nian no tenke servisu ho neutralidade.
“Ita lakohi sira envolve iha organizasaun arte marsiais ne’ebé bele kria konflitu interese. Tan ne’e proposta lei ne’e sei define klaru liu tan iha dekretu lei,” nia hatete.
Iha diskusaun ne’e mós, Ministru hatutan, iha mós ideia katak organizasaun arte marsiais labele iha ligasaun ka asosiasaun ho partidu polítiku, atu evita utilizasaun arte marsiais ba interese polítiku.
Proposta lei ne’e mak nu’udar inisiativa konjunta husi Ministru Interior no MinistruJuventude, Desportu, Arte no Kultura, atu regulariza atividade arte marsiais iha rai laran.
Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nélio Isaac Sarmento hatete, lei ne’e importante atu regula prátika arte marsiais nune’e labele hamosu problema sosial.
“Lei ne’e mai atu regula di’ak liu tan prátika arte marsiais iha ita-nia rai, tanba arte marsiais balun dala-barak kria problema,” dehan nia.
Nia hatutan, bainhira lei ne’e vigór, Governu sei hasai avizu ba organizasaun arte marsiais sira atu halo rejistu foun tuir kriteiru ne’ebé determina iha lei.
Governu mós hakarak atu la’ós bandu ka suspende de’it arte marsiais, maibé atu organiza no regula sira atu bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun no dezenvolvimentu desportu iha Timor-Leste.
Objetivu ikus husi lei ne’e mak atu kria kondisaun di’ak atu atleta arte marsiais bele prepara an ba kompetisaun nasionál no internasionál, nune’e bele lori Timor-Leste nia naran ba mundu.








