Tuir komunikadu ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu iha pajina Gabinete Primeiru Ministru haktuir katak, ajenda durante loron ha’at hahú husi loron 24 to’o 28 fulan outubru iha Simeira ASEAN bá dala 47 mak hanesan, loron 24 fulan outubru Primeiru-Ministru ho delegasaun sai husi Dili ho Aero Dili diretamente bá Malázia.
Iha loron 25 fulan outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha serimónia abertura ba Simeira ASEAN bá dala-47 no Simeira sira ne’ebé iha relasaun. Partisipa Serimónia Aprezentasaun Prémiu ASEAN nian no mós Asina Deklarasaun kona-bá Admisaun Timor-Leste bá ASEAN.
Partsipa Plenária Simeira ASEAN bá dala-47, Serimónia Entrega Protokolu Da-ruak ba Alterasaun Akordu Komérsiu sasán ASEAN nian (ATIGA). Partisipa Retiru Simeira ASEAN bá dala-47.
Partisipa iha Simeira ASEAN Japaun bá dala-28. Enkontru Líder sira Komunidade Zero-Emisaun Ázia nian (AZEC) bá dala-3. Partisipa Simeira ASEAN – Índia bá dala-22. Partisipa Simeira ASEAN – Estadus Unidus bá dala-13.
Iha loron 27 fulan outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha serimónia sira mak hanesan: Enkontru Bilaterál ho Diretora Jerente Fundu Monetáriu Internasionál. Partisipa Simeira ASEAN bá dala 26 – Repúblika Koreia (ROK).
Sei iha resepsaun almosu nu’udár selebrasaun Admisaun Timor-Leste hanesan Membru ASEAN bá dala-11 ne’ebé organiza hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Partisipa Simeira Ázia Leste (EAS) ba dala-20. Partisipa Simeira ASEAN bá dala 15 – Nasoins Unidas (ONU).
Jantar Gala ne'ebé organiza hosi Honorável Dato' Seri Anwar Ibrahim, Primeiru-Ministru Malázia nian, no Dato' Seri Dr. Wan Azizah Wan Ismail, Espoza hosi Primeiru-Ministru.
Iha loron 28 fulan Outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha Enkontru Bilaterál ho Honorável Christopher Luxon, Primeiru-Ministru Nova Zelándia nian. Partisipa Simeira ASEAN-Xina bá dala-28.
Partisipa ASEAN – Simeira Líder Komemorativu Nova Zelándia nian. Partisipa Simeira ASEAN – Austrália ba dala-5.
Partisipa Serimónia Enseramentu bá Simeira ASEAN bá dala-47 no Simeira sira ne'ebé iha relasaun no Entrega Prezidénsia ASEAN nian bá Filipina sei iha Jantar ho Universiti Kebangsaan Malázia.
Iha loron 29 fulan outubru, Primeiru-Ministru sei partisipa iha palestra 2025 ne'ebé hato'o hosi Ministru Negósiu Estranjeiru Tuanku Muhriz ho tema “Timor-Leste nia Adezaun bá ASEAN: Aktu Solidariedade iha Mundu Fraturadu”.
Ikus-liu Primeiru-Ministru ho delegasaun sei fila hikas mai Timor-Leste.
Timor-Leste ofisialmente sai membru plenu ASEAN iha Simeira ASEAN bá dala-47 iha Malázia iha loron 26-28 Outubru 2025.
Asinatura deklarasaun adezaun nian sei akontese iha sesaun abertura simeira nian no sei partisipa husi xefe Estadu ASEAN nian hotu, inklui Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta.
Etapa ida-ne'e marka rohan husi Timor-Leste nia hein ho tempu naruk dezde aplika ba adezaun iha tinan 2011.
Timor-Leste nia dalan ba ASEAN la’ós de’it nu’udár objetivu polítika esterna ida, maibé ne’e esforsu harii nasaun, realizasaun vizaun ida ne’ebé moris ho independénsia iha tinan 1975, atu involve-an iha mundu liu-husi amizade, diálogu, no progresu ne’ebé hamutuk, enkuantu tane aas valór hirak ne’ebé define ‘sé mak ita nu’udár povu’.
Kompromisu TL nian bá integrasaun ASEAN konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebé husu atu hametin relasaun hotu “liuliu ho nasaun hirak iha rejiaun” hodi promove pás, estabilidade no progresu.
Vizaun ne’e reafirma iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, hodi identifika adezaun bá ASEAN nu’udár prioridade nasionál.
Dezde aplika iha 2011, ASEAN akompaña ona Timor-Leste liu-hosi prosesu avaliasaun no kapasitasaun ne’ebé metin.
Iha 2022, líder ASEAN sira konkorda, ho prinsípiu, atu admite Timor-Leste nu'udár membru bá dala-11, no iha 2023, sira adota Roteiru ida bá Adezaun Plena hodi orienta prontidaun institusionál no téknika.
Iha 2025, TL iha faze ikus hosi roteiru ida-ne'e. Líder ASEAN sira hein atu formaliza adezaun tomak durante Simeira ASEAN bá dala-47, iha Kuala Lumpur, hodi marka era foun ida bá nasaun ne’e nia dezenvolvimentu no involvimentu rejionál.
Simeira ASEAN bá dala-47 no Simeira seluk ne’ebé iha relasaun, ne’ebé organiza hosi Malázia, sei konvoka líder sira hosi Estadu-membru ASEAN sanulu no Timor-Leste nu’udár Estadu-membru foun (11), hamutuk ho Parseiru Diálogu ASEAN nian inklui U.S., Xina, Rúsia, no seluk tan.
Enkontru hotu sei foka bá avansu ajenda Vizaun Komunidade ASEAN 2025/Pos-2025, ho diskusaun xave hirak ne'ebé sentra iha reziliénsia ekonómika, kreximentu sustentável, transformasaun dijitál, no kestaun seguransa rejionál.
Timor-Leste sai parte hosi ASEAN la'ós de'it kona-bá diplomasia maibé ne'e kona-bá oportunidade, transformasaun, no sentidu-pertensa.
Tanba ne’e, nu’udár membru ba ASEAN, Timor-Leste sei hametin kooperasaun ekonómika liu-husi asesu bá merkadu úniku ASEAN, fasilitasaun komérsiu no enkuadramentu investimentu rejionál. Kontribui ba kooperasaun polítika no seguransa, promove pás no estabilidade. Hakle’an ligasaun ema-ba-ema liu-hosi edukasaun, turizmu, no troka foin-sa’e sira. Hetan lian ida-ne'ebé maka'as liu iha plataforma rejionál no globál.
Ba sidadaun sira TL nian, adezaun ba ASEAN lori oportunidade foun ba servisu, edukasaun no partisipasaun iha rejiaun vibrante ida ho ema liu millaun 660.
Tuir Roteiru ASEAN, prontidaun hetan avaliasaun liuhosi pilár tolu Komunidade ASEAN, Polítiku-Seguransa, Ekonómiku, no Sosiu-Kulturál.
Timor-Leste kumpre ona, Prenxe maioria kritériu tuir Roteiru Membru ASEAN, liuliu iha koordenasaun institusionál no aliñamentu ho prinsípiu ASEAN. Aborda instrumentu ekonómiku prinsipál, liuliu Akordu Investimentu Komprensivu ASEAN (ACIA) no ninia protokolu haat, ne’ebé foin lalais aprova ho unanimidade iha Parlamentu Nasionál.
Reforsa mekanizmu koordenasaun nasionál, ne’ebé lidera husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), no hetan apoiu husi grupu traballu interministeriál ne’ebé prezide husi Primeiru-Ministru.
Enkuantu, TL Partisipa nu'udár observadór iha enkontru boot ASEAN dezde 2022, harii kapasidade institusionál no familiaridade rejionál.








