MKAE Husu Funsionáriu Saláriu US$ 500 Labele Simu Sesta Bázika Featured

By Cristina Ximenes Agostu 17, 2022 272
Hahan sesta bazika. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Hahan sesta bazika. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomiku (MKAE), Joaquim Amaral, husu funsionáriu ne'ebé manán saláriu US$ 500 labele simu sesta bázika faze daruak.

Nia dehan, dekretu lei númeru 5/2022 hateten, tanba ne'e husu ba entidade hotu-hotu servisu hamutuk ajuda mós sesta bazika faze daruak ne'e, liuliu média sira karik hatene sira ne'ebé manan liu US$ 500 informa ba KAK atu bele hotu-hotu servisu garante sira ne'ebé lei la permite atu sira simu.

Tanba rendimentu liu US$ 500 ida favór kontribui, nune'e osan ne'ebé atribui ba ne'e bele to'o, hanoin ida ne'e mak MKAE husu dala ida tan atu bele hotu-hotu koopera, nune'e sesta bázika faze daruak ne'e bele la'o to'o susesu, nune'e garante sira ne'ebé sente ne'ebé manan ona osan US$ 500 fulan ida husu sira koopera atu sira lalika obriga aan ba simu.

Kona-ba kompañia balun ne'ebé halo manipulasaun, tuir MKAE nia hanoin, la'ós kompañia hotu-hotu halo, iha kazu balun la'ós ba item hotu-hotu, mas iha item ida ka rua, normalmente husi subtitui troka ida ne'e halo no kazu sira ne'e deteta KAK sira mós akompaña.

“Normalmente kompañia mós subtitui balun koto, la di'ak sira troka ho item seluk, inkonkordansia mas sira halo konkordansia ho benefisiáriu sira, rezolve kedas no ha'u hein katak ida ne'e kompañia sira mós tenke hadi’a,” dehan Joaquim, iha Palasiu Prezidensiál, Bairru-Pité, horisehik.

Tanba, sasán sira ne'e rai iha armajen ne'ebé kondisaun ladun di'ak, entaun tempu fulan ida ka liu, hanesan nia aspetu ne'e bele oin seluk situasaun ne'ebé kompañia nasionál seidauk prienxe kondiasaun fasilidade, atu hahán seidauk di'ak, entaun bele afeta ba sasán sira kondisaun la di'ak.

Nia esplika, bainhira ba fahe mak foin hatene tanba sira tula husi armajen ba liu fatin distribuisaun mas la'ós, tanba intensionalmente kompañia sira hanoin.

Atu fahe sasan aat hanoin normalmente servisu sempre iha buat balun di'ak mas iha vontade atu hadi’a husu nafatin hotu-hotu nia kontribuisaun, nune'e sesta bázika bele la'o ho di'ak.

Nia haktuir, konserteja iha sansaun tanba presu ne'e iha ona lista ne'ebé regula husi lei ne'ebé MKAE fiar katak kompañia sira la'ós foin halo servisu, mas sira kleur ona halo servisu ho governu sira hatene ona katak lista ne'e mak aneksu ho kontratu mais sira ne'ebé viola kontratu nia sasan mak ne'e la selu kompañia.

Molok ne'e, Adjuntu Komisariu Komisaun Anti Korupasaun KAK, Luis Oliveira Sampaio hateten, iha dekretu lei artigu 5/2022 koalia kona-ba, sese maka benefisiáriu, ba sesta bázika faze daruak nian, iha esepsaun ba hirak ne'ebé nesésidade duni atu simu, diferente ho faze dahuluk nian ne'ebé laiha esepsaun, sidadaun hotu-hotu hetan hahú husi Prezidente Republika,

Nune'e, iha dekretu lei ne'e mós hateten, grupu sira ne'ebé la elizivel laiha direitu atu simu mak hanesan Titulár Órgaun Soberanu sira hotu, eis-titulár inklui kargu títulu xefia hanesan diretór iha diresaun tomak inklui grupu ne'ebé saláriu mais US$ 500 laiha direitu hodi asesu ba sesta bázika faze daruak nian.

“Maibé infelismente, grupu ida ne'e sira la konesege konsolida tanba dadus laiha ne'ebé iha dekretu lei númeru 16 ko'alia kompeténsia husi sekretáriu tékniku mak iha knaar atu haree ida ne'e signifika bainhira lista sira husi MAE tama sira tenke taes se mak grupu ne'ebé bele no labele, maibé durante ne’e sira la implementa ida ne'e, antes sira implementa sesta bázika ne'e sira viola uluk ona lei, entaun prezumi grupu klasifikadu ne'ebé la tama lista ne'e sira simu hotu tanba lista laiha,” dehan nia.

Nia hatutan, tanba iha dekretu lei númeru 11 ko'alia kona-ba lista benefisiáriu konsiliadadu benefisiáriu ne'ebé iha direitu no laiha direitu atu simu sesta bázika ne'e, maibé ida ne’e sekretariu tekniku la implementa, halo de'it lista jerál portantu lei hateten tenke agurpa ne'ebé iha direitu no laiha direitu.

“Loloos Sekretáriu Tékniku nia kompeténsia atu organiza sasan sira ne’e tuir lei hateten ona, maibé sira lakonsege halo tanba ne'e primeiru sira viola ona lei no dadauk la'o kontinua la’o,” nia hatutan.

Bainhria KAK identifika, direitamente halo enkontru ho ajente implementadór Sekretariu Estadu Koperasaun (SeKoop) no Ministériu Turizmu Komersiu Industria (MTKI) liu husi nia Sekretariu Tekniku atu akonsela hodi hadia lalais.

“Maibé dala barak ona, ami haree tuir ami nia inpresaun katak, sira kontinua destribui sesta bázika mezmu sira lakumpri lei, ho ida ne'e ami sei servisu iha ambitu prevensaun nian. Se liu husi akonselamentu sira ne'e mak sira sei nafatin de'it, KAK iha estratejia seluk atu aranka ba prosesu tuir mai,” hatoo nia.

Alende ne'e mós, iha dekretu lei númeru 18 ko'alia kona-ba kompeténsia ba Sekretáriu Tékniku nian ne'ebé mai husi kompozisaun Ministériu implementadór hanesan MTKI, MAE, Sekoop, MKAE, hodi nomeia ema ida mak sai Koordenadór ba implementasaun Sesta bázika ne'e.

“Maibé husi kazu ne'e sira fahe ida-idak nian, ida ne’e difisil tebes ita atu halo koordenasaun, seluk mos tuir lei ezije Sekretáriu Tékniku estabelese prosedimentu administrativu tenkniku hanesa matadalan ida atu apoia sira nia servisu mais fasil, maibé ida ne'e sira la halo,” tenik nia.

Matadalan laiha, bainhira ba terenu saída mak sira atu halo, ida ne’e failansu ne'ebé implika ba ema sira ne'ebé fahe sesta bázika  la ho di'ak, Sekretáriu tékniku nia funsionamentu labele halo kontrollu ho efetivu.

Tanba ne'e mak, husi KAK deskobrimentu sira, hetan katak kada Ministériu ne'ebé haruka nia ema ba monitoriza distibusaun sesta bázika ne'e sira labele halo buat ida, tanba laiha orientasaun klaru ba sira atu halo saída inklui kompañia fornesedór lakumpri kontratu mós ekipa labele halo buat ida.

Nia relata, iha termu ida ne'e, estadu seidauk hetan prejuizu, KAK akonsela lai, se akonselasun sira ne'e mak kontinua la funsióna mak KAK sei avansa ho investigasaun, satan mosu ona prejuizu estadu, responsavel sira ne'e tenke ba hatan.

Entaun, tanba de'it laiha orientasaun ne'ebé klaru ba kompaña sira, tabela ne'ebé estabelese iha kotuk hateten buat ida, maibé implementasaun husi kompañia sira buat ketak ida, tuir loloos iha pakote ne'e, naan isin, naan  ruin, tau ketak ho klasifikasaun presu lahanesan, maibé tau hamutuk de'it, entaun KAK labele identifika nia presu ne'e hira.

Kompañia balun destrbui naan latuir lista item ne'ebé iha lista loloos naan fahi laiha, maibé sira destribui naan fahi naan fahi mós importasaun tan, entaun rejista hela depois haree nia prezuiju sira ba estadu atu MTKI no Sekoop haree, bainhria halo pagamentu tenke tuir presu importasaun, la'ós produtu lokal, tanba produtu importasaun folin kiik kompara ho lokál.

Enkuantu nia relata, situasaun ida ne'e laiha diferensia ho implementasaun sesta bazika faze dahuluk iha tinan 2021 ne'ebé deskobrimentu kuaze hanesan, laiha diferensia, kompaña destribui hahan sem kontratu, loloos ida ne'e labele, KAK mós difsil atu asesu dokuementu, karik ne'e tanba situasaun Pandémia Covid-19.

“Maibé loloos tinan ida ne'e bele di'ak liu tanba ita laiha ona sitausaun emerzensia laran, tenke halo ho responsavel, halo ho kuidadu tarsanparansia, maibé ideia sira ne'e politika nain sira mak haree,” husik nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV