CAMSTL-Governu sei Halo Diskusaun Modelu Dezlutu Featured

By Cristina Ximenes Agostu 17, 2022 404
Saudozu Max Sthal. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Saudozu Max Sthal. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Ministru Prezidensia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhães hateten, sentru Audiovisual Max Stahl governu sei halo diskusaun kle’an kona-ba modelu deslutu ba saudozu Max Stahl no Sebatião Gomes.

Nia dehan, parte Gabinete Primeiru Ministru nian sira mak halo artilukasaun ida ne'e ho ekipa Audiovisual Max Stahl nian.

"Tuir ha'u hatene katak sei halo diskusaun kelan kona-ba modelu no mós dekretu lei ne'ebé sei aprova no sei pasa," dehan Fidelis, iha Palasiu Prezidensiál Bairru-Pité, horisehik.

Kona-ba orsamentu hirak mak governu prevee ba dislutu saudozu Max Stahl ne'e kompeténsia Ministériu Asuntu Kombate Libertasaun Nasionál (MAKLN).

"Ha'u rasik foin lalais simu ekipa ida husi, Sentru Audiovizual Max Stahl nian no husi Komité 12 Novembru, maibé ne'e kompeténsia no sira tenke kanaliza ba iha Ministru Asuntu Kombate Libertasaun Nasionál," hateten nia.

Nia hateten, depois rona husi sira, Ministru Fidelis rasik, enkamina sira-nia proposta ne'e ba iha ministru komponente MAKLN no agora sira mak halo artikulasaun.

"See ita avansa duni ho lia-hirak ne'e ka lae. Maibé agora ne'e atu dehan iha ona desizaun finál ida ne'e seidauk," hateten nia.

Molok ne'e, Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak hateten, Governu haree hela atu kontinua tau-matan ba Sentru Audiovisuál Max Stahl Timor-Leste.

Governu agora haree hela tempu badak atu tau-matan ba timoroan sira ne'ebé servisu iha Sentru Audiovisual Max Stahl Timor-Leste no dokumentu istóriku sira ne'ebé, hanesan osan mean, ne'ebé prezerva iha sentru audioviosual ne'e, " dehan PM Taur.

Nune'e, oinsá Governu kontinua tau-matan ba prezervasaun istória sira iha luta libertasaun hasoru okupasaun ilegál Indonézia ne'ebé prezerva hela iha sentru ne'e.

Tanba, antes ne'e, atu prezerva istória luta timoroan sira nian, Max Stahl harii no jere rasik sentru arkivu audiovizual ho nia naran, Sentru Audiovisual Max Stahl, ne'ebé rejista akontesimentu istóriku ne'ebé nia halibur durante tinan 25 nia laran no arkivu sira ne'ebé iha sentru ne'e, hetan mós rekoñesimentu hosi Organizasaun Nasoins Unidas ba Edukasaun, Siénsia no Kultura hanesan rejistu ba mundu niam memória.

Durante ne'e, ba nesésidade edukasaun no investigasaun, Sentru Audiovisuál Max Stahl mós servisu hamutuk ho Universidade Coimbra, Portugal, hodi arkiva online dokumentu istóriku sira ne'ebé sentru ne'e prezerva.

Vídeo Masakre Santa Cruz, 12 Novembru 1991, ne'ebé jornalista Max Stahl filma ne'e, ninia video orijinál rejistu tiha ona iha memória UNESCO nian, katak rekoñesimentu hosi mundu tomak iha ona.

UNESCO hanesan organizasaun ONU ne'ebé haree kona-ba patrimóniu kulturál no Timor Leste presiza mós atu prezerva vídeo orijinál ne'ebé oras ne'e sai, hanesan propriédade intelektuál Max Stahl nian, ne'ebé atu entrega ka la entrega ba Estadu, ne'e direitu tomak hosi Max Stahl nian.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV