Lansa Relatoriu Kazu VBJ: JSMP Husu Hadia Sistema Justisa Featured

By Agustino Gama Novembru 24, 2023 1807
JSMP Lansa Relatoriu persepsaun no satisfasaun utilizador fornesedor iha sistema justisa formal ba kazu violensia bazea ba jeneru, iha Timor-Plaza, Dili, (23/11/23). FOTO:INDEPENDENTE/Agostinho. JSMP Lansa Relatoriu persepsaun no satisfasaun utilizador fornesedor iha sistema justisa formal ba kazu violensia bazea ba jeneru, iha Timor-Plaza, Dili, (23/11/23). FOTO:INDEPENDENTE/Agostinho.

DILI: Hafoin lansa relatoriu kazu Violensia Bazeia ba Jeneru (VBJ), Judisial Sistem Monitoring Program (JSMP) husu hadia sistema justisa.

Diretora Ezekutiva JSMP, Ana Paula Marçal hatene, ohin JSMP lansa relatoriu importante kona-ba satisfasaun utilizador iha sistema justisa no atu dehan katak, survei ida ne'e hanesan primeiraves ba JSMP atu hatene klean duvida povu nian ba sistema justisa.

Nia dehan, prokupasaun povu nian dala ruma akontese iha ita-nia leet, tanba ne'e JSMP halo intervista ho ofisiais Tribunal sira, Prokurador, vitima, arguidu hodi nune'e bele halo balansu.

Nia afirma, lansa relatoriu JSMP ne'e atu hare katak, buat ne'ebe bele hadia hodi fó kontribuisaun ba meloramentu sistema justisa iha rai-laran no hatan ba preokupasaun povu nian.

"Ho lansamentu ne'e ami agradese ba autor Tribunál sira hanesan Prokurador Jeral Republika, Tribunal Rekursu, Defensoria no UNDP liu husi Project Equality nune'e survei ne'e bele realiza," dehan nia liu hosi Diskursu hafoin lansa relatoriu ne'e, iha Suia Room, Timor-Plaza, Kinta (23/11).

Diretóra ne'é informa, iha relatoriu survei ne'e mos iha rekomendasuan atu hadia sistema justisa, JSMP rekonese katak, utilizador sira hotu-hotu dala-ruma ejije deit ita-nia servisu justisa tenke professional.

Maibé, nia hatutan, autor tribunal sira dala-ruam hasoru difikuldade hanesan fasildiade, rekursu humanu no seluk tan presiza hasae tan, ida ne’e rekomendasaun hodi tulun setor justisa sira, ida ne’e mos na PN atu hare’e klean saida mak setor justisa ida ne’e presiza tanba tinan 20 resin ona ukun-an.

"Ita labele ejije deit servisu professional maibe laiha orsamentu adekuadu tuir nesesidade tribunais, ne’e laos juiz mesak deit maibe ba sira ne’ebé servisu ba justisa, ita presiza hadoia liu husi siuporta ba iha sira nia servisu", nia hateten.

Nia husu ba doador sira hanesan KOICA no UNDP atu bele kontinua suporta ba survei sira nune’e bele hatene klean liu saida mak sira presiza ho klaru ho hatan ba nesidade sira presiza liu-liu mak kona-ba sistema justisa.

"Ami agradese tanba ohin lansa ona relatoriu ne'e, tanba hetan fundus hosi UNDP no KOICA, tanba relatoriu ne'e ami halo mos survei atu hatene katak, buat balun diak ona no balun persiza hadia iha sistema justisa hanesan kazu sira adiamentu ne'ebe lori tempu naruk, no notifikasaun ba vitima no arguido lori tempu badak deit depois to'o tribunal la realiza ida-mos afeita tebes ba iha ita-nia povu", tenik nia.

Nia parte mos husu ba fornesedor sira liu-liu Tribunal sira no Ministeriu Publiku no Defensor publiku sira atu halo atendimentu di'ak liu tan ba vitima no arguido sira durante prosesu kazu sira la'o.

Enkuantu, JSMP rekolla dadus husi parte tolu hanesan vitima, arguido no testamunha. Nune'e halo intervista ho vitima hamutuk nain 32, arguido 50 no testamunha 8, prokurador jeral nain 7, defensor publiku 7, advogadu privadu 12, juis 4 no ofisial judisial nain 4. Ho dadus sira nee JSMP konsidera lei sira iha Timor Leste bazeia ba jeneru relasiona ho tratadu internasional iha prosesu kriminal nian.

Iha fatin hanesan Reprezenta Tribunal Rekursu, Juiz Konseileiru Duarte Tilman Soares, hatete, rezultadu relatoriu ne'e atu diak ou ladiak, servisu JSMP halo ne’e rekolla ona nune’e ohin ita halo lansamentu hodi hare’e nian vantajen no desvantajen.

Tanba ne'é ho relatoriu ne'e  ida ne’ebe mak sai obstakulu atu fó atensaun, iha ne’e foka liu ba utilizador ka fornesedor, iha peskiza ne’e klaru, ba estudante sira ida ne’e sei apoiu imi iha teze ne’ebe mak imi halo.

Nune'e, justisa ne’e tau iha oin hanesna ba ema hotu, ita preokupa atu igualdade ne’e tau tuir dalan o tuir nia kompetensia, katak prosesu mak determina

"Atu halo dezisaun kleur la halimar, justisa la lalais no kleur, dalaruma ita la implementa lei protesaun testemuna diak ba influensa tiha, hotu-hotu mai mak deside iha Tribunal, maibe kazu balun se la resolve lalasi bele afeita ba pratika krime sira nune’e tenke iha komunikasaun no mediasaun, nune’e liu husi relatoriu ne’e ita hare’e vantajen ida ne’ebe mak presiza mantein no hadia", nia esplika.

Nia parte hare’e katak, sistema justisa tenke forte iha ninia implementa ne’e selae estadu direitu la funsiona maibe estadu de poder mak funsiona fali.

Purtantu, reprezentante Ministeriu Publiku, Adjunto Prokuradoriu Jeral Republika, Nelson de Carvalho hatete, relatoriu ka survei ida ne'e, louva ba JSMP nia esforsu hodi hare ba problema igualdade, tanba violensia hanesan problema universal ba ema barak liu liu feto no labarik sira.

Nia dehan, atu respeita hanesan ser humanu, violensia bazeia ba jeneru nuudar asuntu importante tebes, tuir dadus estatistiku ne'ebé hatudu iha servisu Ministeriu Publiku nian maske ita dehan iha ona lejislasqun espesifiku ba lei violencia doméstica no servisu hudi Ministério público no Tribunal sira maibe fenomena violensia bazeia ba jeneru nafatin husik hela marka klean ba feto no labarik sira.

Tanba ne'é, nia adianta, persiza hadia duni sistema justisa atu manaan nune'e buat ne'e presiza atensaun no estadu nia kuidadu, maibe mos tenke iha mudansa husi sosiedade ne'ebé firme no forte

"Rekursu humanu mak buat ne'ebé boot liuliu iha nasaun hanesan Timor-Leste foin hahu atu kapasita nia rekursu humanu sira, iha relatório ne'e iha kestaun balun sente katak hanesan prokurador ba violensia bazeia ba jeneru, tenke iha mos fasilidade ba ofisial justisa sira tanba iha loron ferias mos sira nafatin tama, sira fo sira nia aan ba servisu", nia hakotu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV