Konsidera Largo Nakfilak sai ‘Fahi Luhan’ • Inisiu Agostu Autoridade sei Sobu Featured

By Mariano Mendonça Jullu 24, 2023 3031
Negosiante sira iha Largo Lesidere simu ultimatu husi Autoridade Munisipiu Dili atu hamamuk fatin ne’ebé durante sira uza hodi halo negosiu. Iha imajen ne’e, negosiante sira kontinua hala’o sira-nia atividade negosiu hanesan baibain, Dili, Domingu (23/07). FOTO: INDEPENDENTE/Jonio da Costa Negosiante sira iha Largo Lesidere simu ultimatu husi Autoridade Munisipiu Dili atu hamamuk fatin ne’ebé durante sira uza hodi halo negosiu. Iha imajen ne’e, negosiante sira kontinua hala’o sira-nia atividade negosiu hanesan baibain, Dili, Domingu (23/07). FOTO: INDEPENDENTE/Jonio da Costa

DILI: Iha inisiu fulan Agostu ne’e, autoridade munisipiu Dili sei sobu negosiante sira ne’ebé harii uma iha area Largo Lecidere. Desizaun ne’e foti bazeia ba Dekretu Lei númeru 33/2008, 27 Agostu, kona-ba Ijíene Orden Públika.

Iha 18 Jullu 2023, ekipa husi Servisu Munisipal Jestaun Merkadu no Turizmu, Munisipiu Dili, hato’o informasaun ba vendedor sira ne’ebé okupa area Largo Lecidere.

Diretór Servisu Munisípais Jestaun Merkadu no Turizmu, Artur Henrique hatete, Dekretu Lei kona-ba Ijíene Orden Públika ne’e nia natureza atu kontrola no fiskaliza politika no administrativamente ba armonizasaun ordenamentu territóriu, liu-liu iha kapitál Dili.

Ho naturaza ne’e, Artur dehan, nia parte hala'o ona publikasaun, fahe informasaun liu husi auto flante (pengeras suara) no distribui ona mós sirkular númeru 416 ne'ebé asina husi Prezidente Autoridade Munisípiu Dili ba vendedor sira ne'ebé okupa area protejida.

Largo Lesidere, tuir nia, nu’udar area protejida tan ne’e labele iha okupasaun ne'ebé fó imajen la di'ak ba sidade Dili.

Iha Largo Lesidere, nia dehan, konstrusaun ne'ebé vendedor sira harii hanesan animal nia luhan.

“Timor ne'e ukun aan tiha ona, kapitál nasaun Timor Leste, Dili, mais haree Dili ne'e hanesan fali fahi nia luhan. Entaun saida mak Autoridade Munisípiu Dili halo mak hala'o nia knaar ne'e bazeia ba lei. Ami ba hato'o ba sira, tanba sira hela ne'e ilegalmente, mais la hatene katak fatin ne'e jardin,” dehan Artur foin lalais ne’e.

Aleinde sira ne’ebé fa’an iha Largo Lesidere, autoridade mós aviza ba negosiante ne’ebé fa’an iha trotoar leten, no aviza mós ba sira ne’ebé tau besi aat ka kareeta aat ida dalan ninin.

“Ami fó avizu tiha ona ne'ebé sira tenke kumpre, se lae, ami foti medidas. Sira muda (volutariu) lae ami mak ba hasai sira-nia sasán didi'ak.”

"Sira tenke hamamuk fatin, se lae dia 1 to'o 2 fulan Agostu ne'e ami mak sei tuun sobu rasik," nia dehan.

Hatan ba karik autoridade prepara ona fatin ba negosiante sira iha Largo atu kontinua sira-nia atividade negosiu, nia dehan, ema husi Bidau-Lesidere ne’ebé fa’an sasan iha Largo ne’e ida-rua de’it, maioria husi Aileu, Baukau no Vikeke.

"Ne'ebé ita tenke aranza fatin hotu-hotu par ema sira mai husi foho ne'e faan sasan? Ha'u hanoin ne'e la hanesan ne'e. Dili ne'e iha merkadu nasionál rua de'it, ida mak Manleuana no (seluk mak) Taibesi.”

Tan ne’e, nia afirma, hakarak ka lakohi, sira tenke sai husi fatin ne’ebá, tanba sira hela illegal no halo kapital Dili sai hanesan fahi luhan.

Iha fatin ketak, negosiante Largo Lesidere, Emilia do Rosario Pereira hatete, autoridade husi Jestaun Merkadu hamutuk ho Administradór Postu, Xefe Suku no Xefe Aldeia, fó avizu atu negosiante sira hamamuk Largo Lesidere.

Iha momentu ne’ebá, nia dehan, autoridade mós fó ultimatu katak bainhira negosiante sira la muda, autoridade mak sei mai muda obrigatoriamente.

"Sira la dehan katak hamamuk fatin ne'e atu muda ami ba iha ne'ebé, ami la hatene. Ami prontu koopera ho Governu, maibé ami mós husu Governu tenke kria uluk kondisaun ba ami," dehan Emilia iha Largo Lesidere, Sabadu (22/07).

Tuir nia, governu labele hanoin de'it atu hasai, maibé tenke prepara mós fatin atu negosiante hotu bele muda ba hodi buka moris.

“Sira hakarak mai haruka ema muda ne'e loos tanba fatin mós la'os merkadu, maibé sira mós tenke hanoin ona atu lori ema sira ne'e ba iha ne'ebé. Ema hotu faan iha ne'e tanba de'it nesessidades mak obriga.”

"Ita-nia governu mak tenke tetu didi'ak, ami hotu faan iha ne'e tanba de'it nesessidade, se ita-nia Governu atu mai hasai ami, la kria fatin ruma mak ami la buka moris, lori saida mak atu sustenta ami-nia uma laran, ka estadu mak atu fó haan de'it ami lorloron?," dehan nia.

Nia sujere mós ba governu atu konstrui uma negosiu nian balun iha area Largo Lesidere hodi fó aluga ba negosiante sira.

“Se governu ka estadu ne'e hanoin iha, bele mai hadia fatin ne'e, hotu tiha, rejistu ema na'in hira mak iha ne'e, bele faan fila-fali, fulan-fulan mak selu taxa ba estadu $5 dollar ka 10 dollar mós laiha problema, importante mak sira tenke kria kondisaun di'ak,” negosiante ne’e sujere.

Kona-ba ultimatu, Emilia dehan, negosiante sira iha Largo sei la sai bainhira autoridade sira la tudu fatin ba sira atu kontinua sira-nia atividade negosiu.

"Ami mós sei la sai, ami hein sira tenke hatudu lai fatin nune'e ami bele muda ba faan fali, tanba ne'e mak ami hein," katak nia.

Rate this item
(3 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31