Komisaun ba Vasina: Seidauk iha Ema Ida Mate Tan Vasinasaun Featured

By Gloria Maia Jullu 05, 2021 1910
Komisaun Interministerial ba Planu Vasinasaun Kontra Covid-19. Foto: Saturnina/Independente. Komisaun Interministerial ba Planu Vasinasaun Kontra Covid-19. Foto: Saturnina/Independente.

DILI:  Komisaun interministerial ba implementasaun vasinasaun iha Timor-Leste deklara too ohin loron seidauk rejista sidadaun ida mate tanba simu vasina AstraZeneca.

Durante implementasaun vasinasaun vasina astrazeneca iha Timor-Leste mosu kazu balun neebé deskonfia tanba efeitu husi vasinasaun.

Kazu neebé sita intensaun boot liu mak kazu ferik ida, Ilaria de Jesus (73) iha aldeia Olo-Olo, suku Lour, Postu Administrativu Bobonaro Vila, Munisipiu Bobonaro, neebé lakon vida hafoin vasinasaun.

Reprezentante Membru Komisaun, Celia Gusmão hatete, daudauk nee kazu Ilaria iha hela prosesu investigasaun hodi bele hatene loloos kauza husi ferik nee nia mate.

Maibé, nia hatutan, bazeia ba esperensia husi profisional saúde sira no bazeia mós ba dadus ne'ebé introduz iha rai seluk no iha TL, posibilidade atu ema hetan efeitu hafoin oras ida simu vasinasaun nee kiik tebes.

“Maibé atu dehan vasina AstraZenaca fó ba ema rihun resin iha teritóriu nasionál ona, ema hetan reasaun ka insidensia dala-ruma ema ne'e iha moras seluk, ita haree ema ne'e idade ba idozu ona no vasina ne'ebé ema simu seidauk hetan keixa katak ema mate hafoin simu vasina,” deklaraCelia liu husi konferensia imprensa iha salaun MSSI, Kaikoli, Sesta (02/07).

Maske nunee, nia afirma, prosesu investigasaun mak foin bele hatene kauza husi Ilaria nia mate.

“Too ohin loron ami seidauk iha dadus ida hodi hatudu katak ema sira simu vasina kompleta ona ho pursentu 28 nee dehan komprova mate ho vasina, maibé kazu Bobonaru ho Baukau sei iha hela prosesu investigasaun,” nia afirma.

Daudauk nee, nia hatutan, ekipa Nasionál Immunization Technical Advisory (NITAG) no Organizasaun Mundial Saude (OMS) halao hela prosesu investigasaun.

Tuir dadus, populasaun iha teritóriu nasionál ne'ebé simu ona vasina AstraZeneca doze dahuluk hamutuk 210.000, no nain 26.000 mak kompleta ona doze daruak.

MS husu media la públika

Relasiona ho kazu Ilaria neebé mate hafoin simu vasinasaun, Ministra Saúde Odete Maria Freitas husu ba media atu labele fó sai informasaun tanba kazu nee seidauk klaru.

“Hau mós hakarak apela ba imi ho kazu ida neebé mak iha nee ita labele habelar lai informasaun neebé tuir loloos seidauk klaru, liu-liu ba ita-boot media sira,” dehan nia iha salaun Novu Turizmu, hafoin partisipa lansamentu Sustentabilidade ba Sistema Saúde iha Timor-Leste, Sesta (02/07).

Molok nee, Ferik ida iha aldeia Olo-Olo, suku Lour, Postu Administrativu Bobonaro Vila, Munisipiu Bobonaro lakon nia vida hafoin simu vasinasaun vasina astrazeneca.

Tuir informasaun husi Diretór Servisu Saúde Munisipiu Bobonaro, João Cardoso, ferik ho naran Ilaria de Jesus ho idade tinan 73 lakon duni vida hafoin simu vasinasaun.

Maske nunee, nia hatete, seidauk iha serteza katak vasina neebé nia simu mak sai kauza prinsipal nia lakon vida.

“Atu hatene matebian mate tanba vasina ka lae, dadauk nee ekipa saúde husi MS iha ona dalan atu mai halo investigasaun klean ba matebian, entau sira halo hotu investigasaun mak ita foin rona informasaun loloos matebian mate tanba vasina ka mate tanba moras seluk,” dehan nia via telefone, Kuarta (30/06).

Diretór nee informa, matebian simu vasinasaun iha Xefe Suku Lour nia uma iha tuku 1 ho balun meiudia no hatudu hela kondisaun neebé diak.

“Bainhira nia mai vasina ho kondisaun diak hela, molok halo vasina pesoal saúde neebé halo atendimentu mós hatoo ba partisipante hotu katak see mak sente isin fraku ka ladun saúdavel bele adia loron vasina maibé laiha ida mak hatan, tanba hotu-hotu sente kondisaun diak.”

“Molok vasina koko matebian nia tensaun normal ho nunee ekipa fó vasina, hafoin vasina ekipa saúde haruka matebian tuur kuaze menutu 30 nia laran hodi halo observasaun atu hatene karik akontese buat balun, maibé hafoin iha menutu 30 nia laran nee matebian ho kondisaun normal entaun ekipa haruka sai.”

“Hafoin sai husi fatin observasaun matebian rasik seidauk fila liu ba uma, maibé sei konversa hela ho maluk sira iha areadór, hafoin liu oras ida nunee matebian fila ba uma,” informa Diretór nee.

Matebian nia uma, João dehan, ho distansia kuaze metru 300 husi fatin vasinasaun.

“Dalan atu ba uma mós foho lolon entau derrernte too uma oin matebian monu no mear dala ida ran sai husi inus no sai husi ibun. Matebian konsege lao neneik tama too nia varanda, iha nia varanda mós matebian ran sai lubuk husi inus no ibun, entau familia sira bolu kedas ekipa vijilansia saúde mai haree, maibé ekipa saúde la konsege salva, matebian husik duni iis,” dehan João.

Iha momentu nee kedas, nia hatete, Sentru Integradu Jestaun Krize munispiu Bobonaru ho SSM Bobonaru tuun kedas hodi kolia ho familia matebian hodi buka solusaun ba situasaun neebé mosu ona.

Diretór nee hatete, tuir familia matebian molok nee matebian ho kondisaun diak no la sofre moras ruma.

“Ita persiza hein lai investigasaun, persiza hatene nia mate nee iha relasaun ho vasina ka lae, maibé loos duni matebian mate hafoin simu vasina,” dehan nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV