Kazu iha Sela Kaikoli, PDHJ: Detensaun Arbritraria Kontribui ba José Lakon Vida Featured

By Gloria Maia Outubru 30, 2022 330
Provedora Direitus Humanus no Justisa, Jesuiña Maria Gomes hamutuk ho Vise Ministru Interior, Antonio Armindo no Segundu Komandante Jeral PNTL, Mateus da Costa hala'o konferensia imprensa hodi relata kona ba relatoriu investigasaun ba Jose Bernardo nia mate. Foto: Media PDHJ. Provedora Direitus Humanus no Justisa, Jesuiña Maria Gomes hamutuk ho Vise Ministru Interior, Antonio Armindo no Segundu Komandante Jeral PNTL, Mateus da Costa hala'o konferensia imprensa hodi relata kona ba relatoriu investigasaun ba Jose Bernardo nia mate. Foto: Media PDHJ.

DILI: Provedoria Direitus Humanus no Justisa liu husi ninia relatoriu investigasaun identifika failansu balun ne’ebé Komando Polisia Nasionál Timor-Leste munisipiu Dili komete hodi kontribui ba joven ida, José Bernardo, lakon vida iha sela detensaun Kaikoli.

Relatoriu investigasaun husi PDHJ ne’e bazeia ba intervista ho sasin sira hanesan vitima nia inan, bin no aman, iha 8 Setembru 2022. Hafoin ida ne’e, iha 15 no 16 Setembru 2022 ekipa PDHJ hala’o investigasaun ba membru PNTL na’in 9 kompostu husi ofisial pikete sira, ofisial ne’ebé lori vitima ba eskuadra PNTL, Xefe sela detensaun, Xefe seksaun Investigasaun Kriminal no investigador sira.

Durante prosesu investigasaun, investigador PDHJ mós rekolla dokumentus husi parte PNTL relasiona ho akonteseimentu ne’e.

Hafoin konklui sira-nia prosesu investigasaun no relatoriu, PDHJ konklui katak kestaun ida ne’ebé kontribui mós ba José lakon nia vida iha sela detensaun Kaikoli mak detensaun arbritraria.

Provedora Direitus Humanus no Justisa, Jesuiña Maria Gomes hatete, liu husi prosesu investigasaun ne’ebé PDHJ hala’o konsege deteta katak PNTL pratika violasaun ba direitu liberdade, integridade no segurnasa, espesifikamente kona-ba Kaer no Detensaun Arbitraria.

Jeseiña hatete, tuir lei Kodigu Prosesu Penal artigu 53 númeru 1, Polisia Eskuadra Estasaun Vera Kruz, iha dever tomak atu halo prosesu identifikasaun kriminal ba José ne’ebé mak sai hanesan suspeitu, tanba deskonfia komete iha krime.

Maibé, nia hatutan, tuir kodigu prosesu penal artigu 53 númeru 4, hafoin identifikasaun, polisia tenke liberta kedas José bainhira dilijensia sira ne’e laiha rezultadu, la’os hatama fali ba sela detensaun hodi kumpri oras 12.

“Prosesu detensaun ka privasaun liberdade husi matebian la tuir rekezitu sira kona-ba detensaun, liu-liu finalidade ba detensaun, sirkuntansia sira ba detensaun fora husi fragante delicto no laiha komunikasaun ba detensaun ba autoridade kompetente.”

“Polisia mós iha obrigasaun, tuir kodigu prosesu penal artigu 53 númeru 5 katak, aktu sira ne’ebé halo tiha ona tenke hakerek hotu iha autos atu intrega kedas ba iha Ministériu Públiku, la’os mate tiha mak foin haruka autos ba MP.”

“Aleinde viola lei no regulametu kona-ba prosesu penal nian, atuasaun kona-ba detensaun arbitraria refere mós kontribui ba matebian lakon nia vida iha sela detensaun Kaikoli,” deklara Jesuiña bainhira hato’o relatoriu final investigasaun ba kazu José Bernardo nia mate, iha salaun PDHJ, Kaikoli, Kinta (27/10).

Nia hatutan, kazu José nia mate indika mós violasaun boa governasaun ho kategoria administrasaun la di’ak ho sub kategoria sistema kontrolu la efisiente no la efikas no atendimentu la di’ak.

Nia esplika, sistema kontrolu husi membru polisia ne’ebé pikete ba sela detensaun la efisiente no laefikas tanba la halo kontrolu regularmente tuir instrusaun no orientasaun verbal katak kada 30 to’o 45 menutu polisia ne’ebé pikete persiza ba haree ka observa supeitu ne’ebé detein iha sela.

Nia dehan, membru polisia ne’ebé pikete mós la rejista identidade vijitante sira ne’ebé akompaña no hasoru suspeitu molok suspeitu mate.

“Ne’e tanba sistema la efetivu husi superior komando irarkia ba membru sira ne’ebé pikete tanba tuir loloos iha membru polisia na’in rua mak pikete iha loron 1 Setembru 2022 maibé iha loron refere membru ida de’it pikete hodi halo kontrolu ba detidu sira iha sela detensaun,” dehan nia

Aleinde ne’e, PDHJ mós deteta katak parte Komando mós la tau aten-saun ba fasildade sira, liu-liu kamera CCTV, iha sela detensaun ne’ebé aat dezde fulan Abril 2021, impaktu husi inundasaun.

Nia dehan, sistema kontrolu husi superior Komando PNTL munispiu Dili la efetivu ba instalsaun fiu eletrisidade no telekomunikasaun iha sela detensaun tanba husik hela fiu balun ne’ebé kotu no la iha uma leten ne’ebé detidu sira bele uza hanesan meius hodi fó risku ba sira-nia an.

Jesuiña dehan tan, membru polisia sira ne’ebé servisu pikete iha momentu ne’ebá, la hatudu profisionalismu no atendimentu ne’ebé la di’ak, tanba la atende familia husi suspeitu ne’ebé atu viziita suspeitu iha sela detensaun no tuur de’it iha liur hodi hakilar de’it.

“Membru polisia ne’ebé pikete la hatudu profisionalismu ba atendimentu di’ak tanba la rejista vijitante sira no la esplika kona-ba regras oras vizita ba detidu sira ho forma profesionál no etiku.”

Kona-ba violasaun direitu ba moris, espesifikamente ba oho arbiru, nia dehan, ida ne’e sujeita ba konfirmasaun rezultadu autopsia no rezultadu investigasaun kriminal ne’ebé halo husi Ministériu Públiku, no PDHJ la halo ida ne’e.

Bazeia ba asuntu hirak ne’e mak, PDHJ rekomenda ba Komisaun B Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu defeza no seguransa, atu halo fiskalizasaun ba sistema kontrolu iha sela detensaun no mós fasilidade infra-estrutura hanesan instalasaun CCTV, fiu eletrisidade no telekomunikasaun iha sela detensaun hodi asegura katak sei la ameasa suspeitu sira iha sela laran.

Ba Primeiru Ministru no Minsitériu Interior, PDHJ husu atu fó atensaun no konsiderasaun ba proposta orsamentu ne’ebé mai husi Ministériu Interior hodi apoiu fasilidade infra-estrutura PNTL, liu-liu fasilidade iha sela detensaun.

Tanba tuir PDHJ nia monitorizasaun ba sela detensaun iha Timor-Leste laran tomak, dezde tinan 2006 to’o mai ohin loron, sela detensun seidauk iha mudansa signifiante atu tuir padraun minimu ne’ebé iha.

PDHJ mós rekomenda ba Komandante Jeral PNTL atu aumenta rekursu umanu ba sela detensaun hodi mellora no kontrola di’ak liu tan supeitu ka detidu sira iha sela detensaun laran.

PDHJ mós husu atu hasa’e kapasidade no koñesimentu ba membru PNTL ba area hotu, liu-liu area direitus umanus no boa goavernasaun, liu husi kapasitasaun no formasaun ho nune’e bainhira membru PNTL sira hala’o knaar ba prevensaun kriminal nafatin respeita direitus umanus no boa governasaun.

PDHJ hato’o mós nia rekomendasaun ba Komandante Jeral PNTL atu foti medidas disiplinar adekuadu hasoru Komandante PNTL Munisipiu Dili, Adjuntu Komandante  Munisipiu Dili no membru PNTL hirak ne’ebé hala’o sira nia knaar iha loron 1 Setembru 2022 atu responsabiliza ba neglizensia estrutural hirak ne’ebé sira komete hodi rezulta José lakon vida.

PDHJ rekomenda ba Miniseriu Públiku Distrital Dili atu instaura prosesu kriminal hasoru Komandante Munisipiu Dili no membru hirak ne’ebé mak hala’o sira-nia knaar iha 1 Setembru 2022 hodi rezulta José lakon vida tanba sira-nia neglijensia no ejerse kompetensia sira iha Kodigu Prosesu Penal liga ho kazu ne’e.

“PDHJ husu ba hirak ne’ebé hetan rekomendasaun atu iha peridudu loron 60 nia laran atu hato’o implementasaun rekomendasaun hirak ne’e, se iha loron determinadu mak la komunika ba PDHJ mak bele komunika faktus sira ne’e ba PN tuir artigu 34 no 46 husi estatutu PDHJ,” dehan Provedora Jesuiña.

Iha fatin hanesan, Komandante Jeral Datual PNTL, Mateus Fernandes hatete, nia parte kontinua rekoñese ba buat hirak ne’ebé akontese, maibé labele kolia lai tanba sei hein prosesu investigasaun.

“Ba relatoriu ne’ebé fo sai husi PDHJ ami sei lori hodi haree saída mak nesesaria hodi ami haree, maibé importante liu saída mak ami halo agora mak reabilitasaun ba sela detensaun Dili hodi tau CCTV,” dehan nia.

Entretantu, Vise Minstru Interior, Antonio Armindo hatete, rekomendasaun husi PDHJ importante tebes atu hadi’a instituisaun PNTL.

“Ita rekoñese akontesimentu kazu sidadaun ida ne’e nia mate ne’e loos duni, ne’e failansu husi kondisaun servisu ne’ebé mak ita-nia membru PNTL servisu ba, maibé ita-nia kondisaun mak hanesan ne’e,” katak nia.

Tuir nia, kondisaun servisu polisia nian, la’os iha Dili, maibé iha munisipiu hotu-hotu, laiha estandarte tan ne’e governu presiza duni atu hadia.

“Kondisaun ida ne’e la merese duni, tuir relatoriu ne’ebé PDHJ fó sai, maibé naturalemente ho ida ne’e mak Governu hahú atu haree infra-estrutura ne’ebé mak di’ak liu no dignu ba PNTL sira,” dehan Vise MI ne’e.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31