FM Husu PSIK Aselera Kazu Padre Abito Featured

By Domingos Gomes Outubru 12, 2022 243
Logo Fundasaun Mahein. Foto:Dok. Logo Fundasaun Mahein. Foto:Dok.

DILI:  Organizasaun Naun Governamental (ONG) Fundasaun Mahein (FM), husu Polisia Sientifika Invetigasaun Kriminal (PSIK) atu aselera kazu matebian Padre Abito Jose Casimeiro Brites ne’ebé deskonfia lakon vida hafoin hetan asidente trafiku iha Dare.

Diretor Funasaun Mahein, Abel Amaral hateten, relasiona ho kazu padre Abito, tuir delegasaun Ministeiru Publiku (MP) orienta ona PSIK atu halo invetigasaun ho prazu durante loron 30 nia laran tenke aprezenta hikas ba Ministeriu Publiku, tanba ne’e PSIK tenke halo ezersisiu hodi aselera prosesu ne’e.

“Bazeia ba delegasaun husi Ministeriu Pulbkiu, PSIK tenke aselera prosesu investigasaun ba kazu padre Abito ho prazu durante loron 30, maibé se prosesu ne’e lao mak seidauk hetan provas, Ministeriu Publiku husu bele prologa tan mais ida ne’e depende ba desizaun husi Ministeriu Publiku,” dehan Abel ba Jornalista sira iha nia knaar fatin, bairu dos Grillos, (11/10).

Nia dehan, kazu padre Abito  tama ona iha prosesu judisiariu, maibe Ministeriu Publiku seidauk haruka ba iha Tribunál atu halo julgamentu, tanba sei presiza tan provas husi PSIK atu bele prosesu kazu ne’e ba oin.

“Ami hanoin  Ministeriu Publiku hatene, bainhira delega hikas kazu ne’e ba iha PSIK atu halo investigasaun klean ida ne’e signifika presiza tan provas balun konaba kazu padre Abito lakon vida iha dare, tanba ne’e PSIK tenke aselera Prosesu atu nune’e bele halo julgamentu ona iha tribunal,” tenik  nia.

Prokurador Jerál Distrital Dili, Jacinto Babo hateten, kazu padre Abito delega ona ba PSIK atu halo investigasaun, depois remata mak foin bele fó sai ba publiku katak, kazu ne’e iha indikassuan ba krime ka la’e.

“Iha semana kotuk ita haruka ona PSIK atu halo investigasaun tuir prosesu normal, kontinua buka dadus, hafoin remata maka iha konkluzaun katak, kazu ne’e iha inidikasaun ba krime lae,” informa Jacinto Babo ba Jornal INDEPENDENTE liu husi via telefone, foin lalais.

Husu kona ba rezultadu autopsia ne’ebé parte mediku ho PSIK entrega ona ba Ministeriu Publiku (MP), nia hatan, rezultadu autopsia ne’e buat ketak ida no ida ne’e Tribunál mak iha kompetensia atu pronusia nia rezultadu.

“Rezultadu autopsia ne’e buat ketak ida, ita bo’ot sira hare uluk FONGTIL revela fo sai relatoriu mediku, ida ne’e segredu justisa no Tribunál de’it mak bele hatene atu foti desizaun,” dehan nia.

Observasaun Jornal INDEPENDENTE iha fatin ne’ebé padre Abito hetan asidente, iha evidensia balun hanesan motor nia kopling ne’ebé tohar, maibé autoridade investigador sira la foti no husik hela iha fatin akontesimentu.

Motor ne’ebé matebian padre Abito uza hodi tula feto ida ho inisial MSR marka Jupiter MX ho sapa matrikula E 8081 TL.

Tuir informasaun ne’ebé Jornal INDEPENDENTE rekolla husi komunidade balun iha area Dare, ne’ebé husu labele publika nia identidade hateten, iha loron 22 Augostu 2022 maizumenus tuku 19:00 Otl matebian padre Abito ho feto inisial MSR ba sosa aqua rua ho rebisadu kiss hamutuk $ 1 iha kios ida ne’ebé ninia distansia la dook husi fatin akontesimentu (kuaze 20 km).

 “Maizumenus tuku 19:00 Otl, matebian Padre Abito mak lori motor tula bin ida atu viajem ba Dare no sira para duni iha ne’e hodi sosa Aqua rua ho rebisadu kiss hamutuk $ 1, depois sira kontinua sae ba dalan parte Dare,” informa fontes ne’ebé husu labele publika nia identidade ne’e, foin lalais.

Nia klarifika, bainhira matebian padre Abito ho bin ne’e mai sosa aqua ho rebisadu kiss, sira kontinua sa’e ba, maibé ami la hatene atu ba ne’ebé, maibé iha tuku 20:00 Otl hanesan maka ema mai dehan kareta soke mate ema iha leten.

“Ami la hatene ema mate ne’e, tanba kalan ona ami taka hotu ona keos, depois mak tiu sira iha kraik ne’e mai hakilar dehan, kareta soke ema iha leten, entaun ami halai sae ba hare mais hela mak ran de’it, tanba matebian kareta ida mak tula ona ba Ospital,” nia konta tuir.

Nia afirma, bainhira ema tau fali matebian nia foto iha media sosial katak padre ida mak mate, entaun komunidade sira foin hakfodak, maibé la hatene kona ba motivu husi akontesimentu ne’e.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV