Deputadu Fretilin ‘Defende’ Salariu Boot ba Jerente EP-IP Featured

By Aquino Gomes Setembru 24, 2022 695
Deputadu sira iha PN. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Deputadu sira iha PN. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Maske públiku preokupa kona-ba montante salariu jerente Empreza Públiku no Institutu Publiku, maibé tuir deputadu husi bankada Fretilin, jerente EP-IP sira ne’e fó bazeia ba lei no sira mós simu responsabilidade boot.

Deputada Bankada Fretilin, Maria Angélica Rangel dos Reis hatete, polemika saláriu jerente EP no IP bazeia ba Dekretu Lei nú. 30/2020, 29 Jullu, ne’ebé bazeia ba  Konstituisaun Artigu 115, alinea 3, katak harii Organizasaun ne'ebé mak Administrativamente direita no indireita ba Estadu.

Ho ida ne’e, nia hatete, mosu instituisaun rua mak Institutu Públiku, hanesan Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Konsellu Imprensa (KI) no Servisu Verifikasaun Emprezarial (SERVE), no Empreza Públiku, hanesan Timor Gap, EDTL, BTL no sira seluk tán no bainhira Lei kódigu Mineiru ne'e aprova sei iha tán Emprenza Murak Timor.

Tuir nia, sira-nia vensimentu ne'e boot bazeia ba lei ne'ebé mak iha atu sira halo servisu.

"Ha'u hanoin katak emprenza sira ne'e hakarak dehan sira simu vensimentu ne'e ho responsabilidade boot," dehan Angelica iha PN, Kinta (22/09).

Nia fó ezemplu, molok EDTL sai empreza públiku ema dada ahi illegal barak, maibé hafoin sai EP sira konsege hadia.

"Ita liga ilegál tuun-sa'e, tanba funsionáriu sira liu-liu ema sira ne'ebé mak servisu EDTL sira laiha vensimentu ne'ebé ke forñese ba sira pelumenus sira-nia moris ne'e di'ak. Entaun iha ne'ebá foti desizaun katak EDTL ne'e sai Emprenza públiku atu bele jere rekursu reseitas ne'ebé mak tama ba kofre estadu no sira konsege halo," dehan nia.

Angelica dehan, nia simu email ida husi parte EDTL kona-ba sira-nia reseitas ne'ebé mak durente ne'e sira rekoilla ona.

"Mezmu seidauk pozitivu durante períodu naruk minimu maibé sira hamate ona, aumenta reseitas, hamate ona kuadrus ilegál sira-ne'e no ema ne'ebé mak uza eletrisidade ne'ebé mak gasta osan estadu fulan-fulan, tinan-tinan atu ba sosa mina ense ba jeradór sira ne'e," katak nia.

Minimu, nia hatutan, sosiedade konsiente ona katak uza eletrisidade ho kuidadu, tanba selu no kuaze maioria populasaun Timor laran pelumenus 80% resin ona mak selu eletrisidade.

Iha fatin hanesan, Deputada Bankada CNRT, Maria Fernanda Lay hatete, hanesan kliente hato’o kritika tanba maske EDTL-EP ho BTL-IP simu saláriu boot maibé afetividade servisu públiku ladún iha.

"Tanba tuir loloos tau saláriu boot maibé devia tau artigu iha dekretu-lei hodi hatete kuandu nia la ezekuta tenke tuir nia perfomas katak nia hala'o servisu nune'e, montante hanesan selu sira maibé reseitas la to'o montante hanesan ne'e, tenke ko'a nia osan, maibé nusa mak tenke rihun $6 resin permanente?.”

"Ha'u mós uluk servisu iha Telekomunikasaun, ami bazeia ba produtividade. Produtividade iha ami simu nune'e. Ida ne'e mak devia tau artigu iha dekretu lei atu halo sira mós servisu," nia hatete.

Tanba laiha artigu ida ne'e, nia hatutan, sira la halo servisu masimu mós simu nafatin saláriu boot.

"Agora konsiénsia morál ema sira simu osan sira hanesan ne'e saída mak nia atu halo," nia husu.

Tuir dekretu-lei, nia hatete, tenke halo auditoria ba sira atu sira labele uza sira-nia reseitas.

"Ida ne'ebé mak aprova iha Parlamentu Nasionál mak sira uza, maibé reseitas nia labele uza, agora iha ne'e kahur hotu de'it ne'ebé la hatene. Ha'u hein Ministru Finansas mai, ha'u husu auditoria halo ona ka seidauk ba EDTL no BTL atu haree bele ka lae, se labele di'ak liu lalika. Tanba halo de’it ba elite oan ida, maibé depois laiha produtividade," katak nia.

Nia dehan, governu hatete katak instituisaun sira ne'e foin harii, se foin harii entaun lalika halo lei ida atu selu sira ho saláriu boot.

"La justu, halo mudansa ba dekretu lei ne'e tau iha ne'ebá bazeia ba sira-nia produtividade servisu mak foin bele simu saláriu ne'e, atu sira mós servisu, se la'e hau tuur de'it mós la buat ida. Ida mak problematiku ba ita, ita halo lei atu fó benefisiu de'it.”

Molok ne’e, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus (MPKM), Fidelis Manuel Leite Magalhães hatete, Konsellu Ministru halo ona diskusaun ba asuntu ne’e.

"Governu liu husi Prezidente Konsellu Ministru mós atentu ona, prepara esbosu lei  no esbosu lei ne'e ein-sirkulasaun ona kona-ba oinsa mak iha regras ida klaru kona-ba fiksasaun vensimentu ka rendimentu renumeratoriu," informa Ministru Fidelis, iha Parlamentu Nasionál, Tersa (13/09).

Hatan kona-ba razaun salariu boot ba EP no IP, Ministru dehan, dezde governu dahuluk to’o agora halo tuir sistema merkadu.

"Ita tuir sistema lei ida ne'ebé mak kontratu termu sertu ne'e. Iha dekretu lei dehan katak masimu to'o montante X, maibé antes to'o montante ne'e bele iha negosiasaun entre indivídu ho Governu ne'ebé entrega individu ne'e. Entaun iha diskusaun sira ne'e mak hatuur katak rezultadu ida ba fiksasaun saláriu ne'e."

To’o agora, nia hatutan, métodu ne'ebé mak halo ba fiksasaun saláriu ema hirak ne'ebé tau-matan ba administrasaun direta, liu-liu administrasaun indireta estadu nian halo tuir rezolusaun no balun hatama tuir dekretu lei, tan ne’e laiha sistema ida ké halo ema hotu-hotu tuir.

"Tanba ne'e mak Prezidensia Konsellu Ministru avansa ona proposta dala rua iha Konsellu Ministru no esbosu dekretu lei, halo ona sistema sirkulasaun semana ida ka rua liu ba ona, agora ita halo ona sirkulasaun iha faze diskusaun Konsellu Ministru nian," nia informa.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31