ASEAN Prontu Simu TL, Ekonomia Bele Haksoit ba Oin Makaas Featured

By Cristina Ximenes Novembru 14, 2022 419
Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Foto: Media PR. Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Foto: Media PR.

DILI: Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hatete, the Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) prontu simu Timor-Leste tama ASEAN ba dala 11, nune’e ekonómia Timor bele haksoit ba oin makaas, maibé presiza iha dame no tenke estuda.

Nia dehan, iha 11 Novembru 2023, Timor-Leste simu notísia di'ak atu tama ASEAN. Prosesu ne'e hahú Juñu 1974, bainhira Horta ba Jakarta hasoru Adam Malik ko'alia ho nia iha momentu ne'eba, esplika ba nia, Timor nia mehi hakarak tama ASEAN kontinua hetan independensia.

"Jornada ne'e naruk tebes, ha'u simu informasaun ASEAN prontu simu Timor-Leste signifika ita-nia ekonómia bele haksoit ba oin makaas, maibé primeiru dame laiha violénsia, segundu estuda. Ne’e la'os dehan ita tama ona maibé signifika konvida ita atu tama sei iha preparativu tinan tomak 2023 depois haree ok ita tama iha 2023, durante Indonesia kaer ASEAN tinan ida ona hahú iha Janeiru 2023 to'o Janeiru tinan 2024," dehan PR Horta, iha Santa Cruz, Sábadu (12/11).

Tinan 2023, Timor-Leste tenke hakas-aan, prosesu ne'e todan la'os simples. Kompleksu, ezije organizasaun diplomásia makaas, situasaun hakmatek iha rai-laran. Iha serimónia boot iha 2023 ka governu rasik haree 2023 apertadu demais hakarak hadi’a tinan ida ka rua mós bele, nune'e bele prepara di'ak liu

Tanba, Xefe Estadu rona ona iha media, governu tau orsamentu atu rekruta timoroan na'in rihun ida ka rua, maibé ho nivél universitáriu ho lingua ingles, ida ne’ebé ingles ladun bele halo kursu, informasaun seluk tan, nune'e bele tama iha ministériu sira ne’e atu bele kontribui hodi hakma-aan governu nia responsabilidade esforsu ne’e hotu sei halo.

Nia esplika, ASEAN konkorda ona, ASEAN hatete konvida Timor-Leste, agora tempu mak sei haree governu rasik hamutuk ho Sekretáriadu ASEAN sei haree roudnet ne’e bele tinan ida to'o Novembru hanesan ne'e Indonézia nian Prezidensia to'o tinan rua ka tolu depende.

"Kriteriu Timor-Leste atu tama ba membru ASEAN ne’e, kriteriu rua de'it hola parte South Asian no la pertense ba organizasaun rejionál seluk ne’e kriteriu prinsipál, Kriteriu seluk mak seguransa, ekonómia tenke metin, iha polítika sosial kulturál," hatete nia.

Nune'e, horseik Sexta (11/11) runiaun ho Primeiru Ministru, Prezidente Parlamentu Nasionál Aniceto Guterres, Sekretáriu Jerál FRETILIN Marí Alkatiri, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Adaljiza Magno, Ministru Konsellu Ministru Fidelis Manuel Leite Magalhães no Kay Rala Xanana Gusmão, iha komunikadu ofisiál hatete welcome, kontente simu deklarasaun husi Xefe Estadu ASEAN nian ba oin agora sei aselera prepara-aan hodi tanba ba membru ASEAN.

Entretantu, eis Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lú Olo hatete Timor Leste tama ASEAN ne’e hanesan sinal di'ak ida ba Timor Leste preparativu sira ne'ebé ministériu sira halo finalmente tama ona ba iha nia rohan hodi tama iha membru ASEAN.

"Maibé ita tenke servisu maka'as liu tán hodi bele prepartivu di'ak tuir deklarasaun ne'ebé dehan 2023, maibe ha'u pessoal ita bele prepara di'ak liu tan iha tinan rua nia laran ita tama di'ak liu tan fó tempu ita hodi tama di'ak liu tan atu bele iha direitu no obrigasaun hanesan membru ASEAN nian," haktuir nia.

Molok ne'e, Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Adaljiza Magno hatete enkontru ne'e ko'alia kona-ba saida mak atu hatete ba deklarasaun lidera sira husi ASEAN nian, hodi fó estetmentu ba aplikasaun Timor Leste nian sai membru ASEAN nian.

Nia afirma asuntu ne’e asuntu nasionál, tanba ne’e Prezidente Repúblika bolu líder sira, hanesan Primeiru Ministru, Vise Primeiru Ministru na'in rua, Prezidente Parlamentu Nasionál no mós Koordenadór Plataforma endendimentu Marí Alkatiri inkuli mós lidera nasionál Xanana Gusmão maibé tanba iha li'ur nune'e la marka prezensa.

“Objetivu husi enkontru ne'e atu lidera nasionál iha liafuan ida de'it hodi prepara pre-estetment hodi responnde ba estetment líder ASEAN sira nian,” dehan nia.

Nia hatutan, Timor Leste nia prontidaun atu sai hanesan membru ASEAN ba dala-XI ne’e hatudu liu husi esforsu sira ne’ebé estadu no governu Timor Leste halo no konvida peritu sira ASEAN nian mai halo avaliasaun ba pilár sira sosiál kulturál no polítika ba seguransa, no mós ba komunidade ekonómiku no rezultadu husi Fact Finding Mission ne’e mak lori rezultadu pozitivu ba adezaun Timor Leste nian sai hanesan membru ASEAN.

“Timor Leste, ita prontu ona maibé sei iha prosedimentu balun ne'ebé sira hakarak atu ita kumpri. Maski nune'e, ita la hatene, maibé buat ne'ebé sira hateten mak ita sei halo. Ita sei sai membru efetivu iha tinan oin no hanesan  entidade ida iha ASEAN," nia hatete.

Nune'e, VIII Governu Konstitusionál admisaun Timor-Leste nu'udar membru ASEAN ba dala 11, Timor-Leste hato'o boas-vindas ba deklarasaun lideransa ASEAN kona-ba aplikasaun Timor-Leste nian ba adezaun ba ASEAN atu admite Timor-Leste nu'udar membru ASEAN na'in ba dala-XI no espera atu servisu hamutuk ho Prezidénsia foun, Repúblika Indonézia.

"Ami haksolok tebes atu kolabora no servisu hamutuk ho Konsellu Koordenadora ASEAN no Sekretariadu ASEAN nian ba preparasaun Roteiru no ba adezaun tomak Timor-Leste nian inklui marka sira ne'ebé identifika ona iha relatóriu misaun sira ho Fact-Finding nian," haktuir nia

Tanba ne'e, husu ba Estadu membru sira ASEAN nian atu fó apoiu tomak ba Timor-Leste iha tinan 2023 hafoin halo preparasaun no adezaun ba Roteiru no relatóriu ba Simeira ASEAN ba dala 42.

"Ami rekoñese no agradese asisténsia kontinua no apoiu tomak hosi Estadu membru sira ASEAN nian, liu-liu ba Reinu Kamboja nian ba apoiu ne'ebé lawa no ami-nia apresiasaun ba parseiru esternu sira hodi fornese sira-nia kapasitasaun," tenik nia.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31