Kafé Kualidade Aas, Produsaun Menus Featured

By INDEPENDENTE Maiu 22, 2019 2701
Kafe Timor Kafe Timor

DILI: Presidente Repúblika Fransisco Guterres Lú Olo hatete, produtu kafé Timor koñesidu iha mundu ho kualidade aas, maibé produsaun husi agrikultór sira kiik tebes.

“Tuir dadus sensus 2015 no estudu seluk, uma-kain liu 38.000 mak prodús kafé no 38.000 mak kuda kafé ba konsumu rasik. Sensus ne’e mós hatudu katak kada uma-kain hetan dollar $600 kada tinan husi faan kafé. Nune’e, ba kada tinan, uma-kain 38.000, hamutuk, hetan rendimentu total dollar tókon $22 kada tinan husi faan kafé”, Xefe estadu ne’e afirma assuntu ida ne’e loron loron restaurasaun independensia 20 Maiu 2019, foin lalais.

Maibé, PR Lu Olo hatutan, dadus hatudu mós katak kada agrikultór iha Timor Leste prodús de’it kafé kilograma haat (4), loron ida. Ida ne’e dook tebes bainhira kompara ho nasaun Kosta Rika ne’ebé agrikultór ida prodús  kafé kilograma 20, loron ida.

“Ida ne’e hatudu katak ita-nia produtividade sei kiik tebes kompara ho nasaun-sira seluk. Se ita haburas indústria kafé iha rai-laran no hasa’e ninia kualidade, produsaun no produtividade, ita bele hetan rendimentu aas liu no beibeik husi merkadu internasional”.

PR Lu Olo sita mós estudu ne’ebé foin lalais ne’e halo husi Universidade Monash katak, estudu ne’e hatudu se TL investe dolla tókon $154 iha área kafé, sei loke oportunidade serbisu ba ema hamutuk 77.000 no sei fó kontribuisaun real ba produtu internu brutu, hamutuk dollar biliaun $7 resin to’o tinan 2050.

Maske nune’e, Lu Olo deklara laran-ksolok tanba akompaña katak, parte hotu-hotu ne’ebé envolve iha indústria kafé, hahú husi produtór, kompradór iha rai laran, no exportadór, nu’udar individuál ka kompañia, harii ona “Asosiasaun Café Timor-Leste”.

“Asosiasaun ne’e fó hela formasaun ba ita-nia produtór sira oinsá tau matan ba kafé atu labele lakon kualidade”. 

“Ho esforsu, iha Asosiasaun ne’ e,  husi  parseiru dezenvolvimentu boboot, hanesan Cooperativa Café Timor Leste, Timor Global, OLAM, ATT,  GCC-Timor Leste, PARCIC no Peace Win, ha’u fiar katak valór kafé Timor Leste nian sei sa’e ba beibeik”.

PR dehan, nia mós laran-ksolok tanba simu informasaun katak parseiru dezenvolvimentu balun, husi rai laran no rai li’ur, foti inisiativa hala’o programa ne’ebé di’ak tebetebes iha área agrikultura.

Nia fó ezemplu kona-ba projetu “Avansa Agrikultura” ne’ebé finansia husi Amérika ne’ebé hahú hala’o atividade iha 2015 no sei remata iha tinan 2021.

Husi projetu ne’e, Lu Olo dehan, agrikultor sira aprende liu tán oinsá hasa’e produsaun, produtividade no kualidade ba sira-nia produtu no sai husi mentalidade subsisténsia ba mentalidade merkadu nian. 

“Projetu ne’e hala’o en-parseria ho Ministériu oioin Timor Leste nian:  Agrikultura no Peskas, Komérsiu no Indústria, Edukasaun no Saúde,” dehan Lu Olo.

Ho nune’e, Xefe Estadu apela ba governu atu haree oinsá insentiva liu tán produtor nasionál kiik sira atu hasa’e liu tán sira-nia produtividade nune’e bele hamenus importasaun aihan husi rai li’ur.

“Ita labele haluha katak importasaun husi rai li’ur hanesan osan sai husi Tasi Mane ba mout iha Tasi Feto!,” dehan Lu Olo.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV