Timor Leste adere ASEAN, Jornalista labele adere facebook “tenke hakerek” Saudasoens Revolusionáriu !!! Featured

By Amito Qonusere Araújo Outubru 29, 2025 284
Amito Qonusere Araújo. Amito Qonusere Araújo.

Ba kompañeiru, Kamarada, Belun sira hotu mak ha’u respeita, tane bé aas, no ha’u hahi’i, hosi rai-ulun to’o rai-ikun, hosi tasi-feto to’o tasi-mane—mai ita orgullu hamutuk, orgullu ida ne’ebé tenke apresia kontribuisaun hotu-hotu hosi líder sira hahú hosi Saudozu Prezidente Nicolau Lobato to’o agora (hosi líder governasaun primeiru governu konstitusional to’o agora (Xanana Gusmão nu’udar Primeiru-Ministru no Ramos-Horta nu’udar Prezidente Repúblika), ho sira nia esforsu tomak lori vitória boot ne’ebé mundu hatene no fó atensaun másimu iha momentu istóriku ne’e, hanesan haktuir ona iha títulu artigu ne’e, maibé uluk nana’in ha’u hakarak atu dehan katak, artigu ida ne’e la reprejenta instituisaun ne’ebé ha’u hakna’ar an bá, maibé ne’e nu’udar opiniaun pesoal tanba iha Liberdade ba espresaun ninian, ne’ebé haktuir nanis ona iha Konstituisaun RDTL. Karik iha liafuan ruma ne’ebé la monu ita-hotu nia laran karik, antes halo leitura kompleta, ha’u husu ita-boot sira nia perdaun, tanba nu’udar umanu la sees hosi sala ne’ebé iha.

Tanba ne’e, ha’u afirma ho prinsípiu metin katak, Timor-Leste nia adezaun ba plena iha ASEAN reprezenta marku istóriku ida iha istória ukun-rasik-an nian, no nu’udar identidade diplomátiku. Serimónia ofisial ne’e sai mós momentum ba jornalizmu nasionál atu mosu nu’udar matadalan ba informasaun entre povu no komunidade internasionál. Foin lalais ne’e, ita hotu akompaña, no sai sasin katak, Jornalista Timor-Leste ne’ebé halo kobertura ba serimónia istóriku ida ne’e, lori responsabilidade ne’ebé iha válor boot tebes: atu reprezenta Timor Leste nia lian no garante katak mundu koñese Timor-Leste nia oin loloos—nasaun ki’ik ida ho hakarak maka’as atu partisipa iha komunidade sudeste aziátiku.

Nu’udar hakerek-na’in no observadór ba mídia, ha’u, haree kobertura ida-ne’e nu’udar rutina jornalístika, no símbolu partisipasaun nasionál iha diplomasia públika. Bainhira jornalista sira hamriik iha salaun konferénsia ASEAN, sira lori mikrofone no kámara, no lori mós esperansa koletiva sosiedade ida nian ne’ebé hakarak Timor-Leste hetan rekoñesimentu no respeitu hanesan ho Estadu-membru sira seluk.

Krítika ba limitasaun kobertura nian konserteza inevitavel. Ema balun fiar katak reportajen ne'ebé publika sei formál, la konsege reflete tomak dinámika internu no substánsia hosi enkontru. Maibé, krítika ida-ne'e tenke tau iha kontestu ida ne'ebé dook. Kobertura iha nivel internasionál, hanesan eventu ofisiál ASEAN nian, regula hosi protokolu no rekizitu ne'ebé rigorozu. Asesu ba mídia hetan restrisaun tanba razaun seguransa no diplomátika, tanba ne’e dala barak jornalista hetan de’it informasaun hosi sesaun formál ka deklarasaun ofisiál. Iha situasaun hanesan ne’e, jornalista sira-nia profisionalizmu hetan teste: oinsá mantein reportajen étika sein lakon pensamentu krítiku.

Iha parte seluk, tenke afirma katak, jornalista loloos tenke hakerek ba mídia profisionál, la’ós hasai krítika iha mídia sosiál hanesan Facebook. Mídia sosiál la'ós espasu jornalístiku ida; konsidera ke ida-ne'e hanesan divertimentu ne'ebé dala barak laiha valór informasaun. Jornalista profisionál tenke kanaliza hanoin, análize, no krítika liuhosi hakerek bazeia ba faktu, edita tuir padraun étika, no publika iha mídia ofisiál ho responsabilidade públika. Jornalista ida ne’ebé halo de’it krítika ativu iha Facebook, sein hakerek serbisu jornalístiku edukativu no sukat, ne’e hanesan atu halo retrisaun ba sira-nia papél profisionál. Nu’udar hakerek-na’in, ha’u, fiar katak jornalista nia forsa la’ós iha oinsá ko’alia maka’as iha mídia sosiál, maibé oinsá étika hakerek iha espasu mídia formál. Hakerek maka espellu ida ba intelektu, enkuantu komentáriu ne'ebé laiha baze iha Facebook hanesan de'it lian ka bidon mamuk ida ne'ebé ema haluha lalais. Tanba ne’e, jerasaun jornalista timoroan tuirmai tenke reafirma valór profisionalizmu no responsabilidade sosiál—hakerek ho profundidade, la’ós argumenta lahó objetivu iha espasu sibernétiku.

Ita tenke apresia jornalista sira-nia esforsu, maski iha limitasaun, kontinua hato’o narrativa pozitiva kona-ba Timor-Leste. Sira hanesan ponte informasaun ida ne'ebé permite públiku atu komprende nasaun nia pozisaun iha palku rejionál. Mídia nasionál habelar notísia, no mós forma Timor Leste nia imajen iha nivel internasionál. Tanba ne’e, apoiu morál ba jornalista lokál nu’udar parte ida husi responsabilidade ne’ebé fahe hodi hametin komunikasaun nasionál ne’ebé soberanu no independente.

Susesu diplomátiku ne’e konserteza labele haketak hosi papél Governu Timor-Leste nian, partikularmente Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no Prezidente José Ramos-Horta. Ho sira-nia lideransa ne’ebé iha vizionáriu, ikus mai Timor-Leste hetan aseitasaun ofisiál nu’udar membru kompletu ASEAN nian—konkista ne’ebé ema buka durante besik dékada rua. Etapa ida-ne’e marka susesu hosi diplomasia konsistente, ne’ebé bazeia ba espíritu kooperasaun no hakarak maka’as atu kontribui ba estabilidade no progresu rejionál.

Komunidade ASEAN simu ona Timor-Leste ho apresiasaun boot. Observadór rejionál barak fiar katak Timor-Leste nia adezaun aumenta valór morál no kulturál ba komunidade ASEAN, tanba nasaun ida-ne’e koñesidu ho ninia defeza ne’ebé metin ba demokrasia no direitus umanus. Ba povu Timor-Leste, momentu ida-ne’e hanesan símbolu susesu polítika esterna, maibé mós prova katak luta naruk dezde independénsia oras ne’e lori ona rekoñesimentu internasionál.

Iha reflesaun ida-ne’e, ha’u, subliña importánsia atu mantein ekilíbriu entre krítika no apoiu. Mídia presiza espasu atu dezenvolve, apoiu públiku atu funsiona ho profisionál no independente. Ita labele lalais atu subestima rezultadu reportajen jornalista sira nian, tanba dalaruma iha parte seluk sira hasoru obstákulu tékniku, burokrátiku, no diplomátiku oioin. Saida maka importante liu maka sira nia paixaun atu kontinua hadi'a kualidade kobertura iha futuru.

Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN nu’udar vitória diplomátika, hanesan apelu ida ba jornalista sira atu hasa’e kualidade jornalizmu nasionál. Mídia ne’ebé forte sei hametin povu nia imajen, no jornalista sira ne’ebé dedikadu sei sai pilar vitál ida iha luta ba lia-loos no informasaun nakloke.

Ikusmai, ita tenke orgullu. Maski iha limitasaun, jornalista Timor-Leste nian partisipa ona iha istória boot ida. Iha espíritu solidariedade nasionál, mai ita fó apoiu ba sira nune’e sira sai nafatin ponte informasaun ne’ebé liga povu ba mundu. Tanba, hanesan jornalista barak iha rai ida ne’e fiar—komunikasaun la’ós notísia de’it, ne’e konsidera nu’udar bolun ida atu hametin identidade no dignidade nasaun Timor nian iha mundu nia matan.

Mai ita kontinua promove Liberdade espresaun no imprensa nu’udar pilar importante iha rai-ne’e, maibé keta haluhan katak, étika informasaun sai mós matadalan ida ne’ebé bele sukat kapasidade hakerek nian, no sei konta nu’udar intelektualidade ba informasaun. Se ita-nia hakerek ho ódiu no vingansa, ida ne’e nu’udar parte ida, ita halo retrisaun ba ita nia profesionalidade, maibé hakerek ho onestu, ida ne’e mak foin hatuur loloos profisaun ida ne’ebé nobre no sagradu tebes, maski ita iha limitasaun ba tékniku, maibé la konsiente katak, ita valoriza ona válor umanu iha sosiedade nia matan, no komunidade internasional nia tilun.

Atu konklui, mai ita fiar an la’o ba oin maski iha dezafiu sira, tanba hahú ba oin, ita tenke hamutuk nafatin atu lori dezenvolvimentu ne’e hahú hosi baze, liuhosi hisik kosar ba moris di’ak, nune’e ita hakilar nafatin ho sidadaun tomak katak, a luta kontinua, atu nune’e ita manan interese povu nian, ne’ebé hatudu loloos katak, ita sai lian ba lian la’ek sira. REMATA.

Pax et bonum

Tottús Tuús

Hakerek-Na’in

Amito Qonusere Araújo

Hela fatin, Laletek Puasoru, aldeia Tchai, Suku Loré I, postu Loré munisípiu Laútem

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kuarta, 29 Outubru 2025 16:00

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« October 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31