Tinan 15, UAS Kontribui ba Dezemvolvimentu Iha TL Featured

By Domingos Gomes Marsu 07, 2024 142
Xefe Estadu Maiór F-FDTL, Brigadeiro Jenerál José da Costa Soares  "Trix" pasa revista parade militar iha ambitu serimonia komemorasaun ezistensia tinan 15, Unidade Apoiu Servisu Metinaru, kuarta (06/03) FOTO:INDEPENDENTE/Domingos Gomes Xefe Estadu Maiór F-FDTL, Brigadeiro Jenerál José da Costa Soares "Trix" pasa revista parade militar iha ambitu serimonia komemorasaun ezistensia tinan 15, Unidade Apoiu Servisu Metinaru, kuarta (06/03) FOTO:INDEPENDENTE/Domingos Gomes

DILI: Komandu FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) rekuñese ezistensian tinan sanulu resin (15), Unidade Apoiu Servisu (UAS) halo servisu kontribui makas ba prosesu Dezemvolvimementu iha Timor-Leste.

Xefe Estadu Maiór F-FDTL, Brigadeiro Jenerál José da Costa Soares  "Trix" hateten, durante tinan 15, Unidade Apoiu Servisu(UAS), bele kiik, maibe halo servisu makas ho disiplina kontribui ba prosesu dezemvolvimentu Timor-Leste.

"Hau  hatene katak imi hotu halo ona servisu makas, sakrifísiu barak, dixiplina ne’ebé  imi hatudu ona, no esforsu tomak ho fuan no klamar atu defende ita nia nasaun hodi kontribui ba dezemvolvimentu," Dehan José nia intervensaun diskursu  iha ambitu selebrasaun tinan 15 UAS iha Metinaru(06/03).

Nia dehan, komandu F-FDTL merese  duni atu  rekuñese dedikasaun militares husi UAS, maske Unidade ki’ik ida, maibe iha responsabilidade boot ne’ebé  halo ona servisu estraordináriu hodi apoia  komunidade sira ho infraestruturas  ne’ebé  kualidade hanesan eskola, kapela, estrada, irrigasaun no asaun importante sira seluk dezde kriasaun Unidade  ida ne’e, sira nia asaun iha impaktu pozitivu ba  populasaun no militar sira no sai nu’udar riin ba Forsa Armada.

Nia informa, forsa armada husi Unidade Apoiu Servisu hanesan Unidade Operasional ida, tanba sira nia prezensa iha komunidade permite atu aprende, harii konfiansa no seguransa iha sosiedade nia leet, tanba ne’e forsa armada tenke kredível hodi halao sira nia misaun no sai povu nia militar.

Nia afirma, misaun UAS nian, ne’ebé  mak atu fo  apoiu ba servisu sira iha area rekombustível, transporte, manutensaun no apoiu saude nian ba Unidade Organika F-FDTL nian iha operasaun militar hotu,   servisu mak hanesan forsa kondusaun ba iha Forsa Armada nia funsionamentu.

Tanba ne’e mundu ohin loron iha situasaun ne’ebé konturbada no perigu tebes,   hotu haree ho preokupasaun boot disputa entre potensia boot sira, evolusaun ekonomia no sosial ne’ebé  mosu tanba revolusaun dijital ,ameasa ne’ebé  lao hela tanba terrorizmu, retorika polítika ne’ebé ho odiu no fahe malu iha nasaun barak iha mundu tomak.

"Asaun hirak ne’e sei sai aat liu tan antes atu sai ba diak, ita mos presiza hatene katak ita nia dezafiu seguransa externa sei sai kompleksu no variadu liutan, iha ameasa foun sira, hanesan ameasa híbrida, kampaña desinformasaun no atake cíber, sira ne’e hotu aumenta ho frekuensia no gravidade no fatores  ba ameasa hirak ne’e sei koko atu subar,hafahe no manipula ita nia Sosiedade," afirma nia.

Nia dehan iha fatin balun, joven sira ne’ebé iha imi nia idade bosok husi, polítiku sira, balun vandaliza sira nia futuru rasik tanba sira la iha sentimentu identidade nasional no lakon ona esperansa ba futuru, maibe, iha Timor Leste,   orgullu hanesan sidadaun husi Estadu soberanu no independente, fiar metin ba prinsípiu no valores úniku husi FALINTIL ne’ebé   hotu hotu komunga.

“Ita mak nain ba ita nia destinu rasik hodi kria futuru ne’ebé naroman ba jerasaun sira oin mai,  ita-nia funu nain FALINTIL balun sei servisu nafatin iha F-FDTL, nu’udar pilar  fundamental  ida ba identidade no protesaun ba ita nia destinu koletivu, tanba ne’e  hau husu ita boot sira hodi aprende sentidu patriotizmu no nasionalizmu ho sira," informa nia.

Nia hatuir, Iha selebrasaun hotu ba loron Komponente no Unidade ne’e importante tebes atu   reflete, identifika no dezenvolve líder forte sira ho vizaun no forsa vontade.

"Ita presiza kria no treina militares sira ne’ebé  laos deit bele adapta lalais ba sistema no pratika foun sira, maibe mos bele eduka ema seluk atu halo tuir, Komemorasaun Loron Unidade nian ohin reprezenta ita nia kompromisu partilladu no kontinua hodi asegura katak ita iha valor no abilidade sira ne’ebé  presiza atu lidera UAS ba jerasaun tuir mai," hakotu nia,

Iha fatin hanesan  komandante Unidade Apoiu Servisu,  Maijor Infantaria Horácio dos Santos hateten, ezistensia Unidade Apoiu Servisu  ba dala 15 iha Instituisaunn FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste  nafatin sai sentru lojistika ba militar.

Nia dehan, Unidade Apoiu Servisu hodi garante sustentabilidade, apoiu lojitiku jeral ba aktividade operasionais husi Unidade no komponente eziste iha instituisaun F-FDTL hodi kumpri misaun garante seguransa  ho dame iha nasaun Timor-Leste.

Tanba ne’e Unidade Apoiu Servisu nu’udar sentru lojistiku militar sira nian, envolve iha prosesu grupu planeamentu, kontratu no akizasaun sira, maibe knaar espesifiku mak halo armajenamentu konservasaun no distribuisaun.

Nia informa, Unidade Apoiu Servisu nia estrutura iha kompaña lima kompostu husi kompaña reabastesimentu, Transporte Manutensaun, Apoiu Sanitariu no kompaña  nia misaun  mak atu apoiu aktividade servisu operasional ba Unidade no komponente sira iha F-FDTL iha situasaun dame no funu pronto kumpri ordem diretiva superior sira nian.

Nia afirma, ezistensia tinan sanulu resin lima ne’e nia laran iha mudansa estrutura kompaña Enjenaria ho Transmisoens sei haketak sai kompaña ida indenpendente husi estatutu organika iha Unidade Apoiu Servisu, maibe sira sei halo misaun liga direita forsa apoiu jeral.Iha ambitu sistema integradu nasional, Unidade Apoiu Servisu hatudu nia prontidaun ho kapasidade ne’ebé iha apoiu reforsa servisu forsa seguransa, no servisu protesaun sivil  tulun populasaun iha situasaun krize mosu dezastre naturais.

"Hau hakarak informa ezemplu kontreta ami hola parte iha krize nasional apoiu kombate covid-19 hahu iha tinan 2019 too 2021 ami ajuda ekipa Jestaun krieza, nune’e mos ami fo apoiu asistensia saude estabelese dapur jeral ida halo rebastesimentu distribui nesidade baziku sira hahan ho bee mos iha kaiptal dili, no nesidade sira seluk ba komunidade ne’ebé afetadu ba vitima dezastre naturais  ne’ebé akontese iha lorob 04 fulan Abril tinan 2021," dehan nia.

Nia infroma, asaun ida nee hatudu katak, F-FDTL la moris mesak, tanba nee ezistensia tinan 15 UAS nafatin kumpri knaar ho dever sagradu tuir ordem konstitusaun hodi servisu servi nasaun no povu garante seguransa dame  iha TL.

"Ita nu’udar militar, tenki haree ho matan matenek, vizaun nasionalista ne’ebé  protagonist ba povu no nasaun no ita mos presiza buka hatene, tanba saida  idadaun sira  halo disputa hatudu hahalok sira konfrontasaun hasoru miliatar, tanba ne’e iha faktor barak ne’ebé kondisiona ita presiza konsidera tau atensaun ho kuidadu"dehan nia.

Tanba ne’e militar hanesan sidadaun ida espesial, tanba iha formasaun treimanetu naton, simu edukasaun sivika, eskola, doutrina no iha tradisaun rasik ho relizaun ne’ebé kesi metin no iha regra disiplina militar no kumpri orientasaun komandu F-FDTL.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Kinta, 07 Marsu 2024 18:15

Independente Digital TV

Tuir ami iha Twitter

Kalendariu Notisia

« May 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31