Tempu ona Altera Kodigu Sivil, Rekoñese Kazamentu Relijiaun Seluk Featured

By Agustino Gama Fevereiru 10, 2024 1315
Deputadu bankada oposizaun Frente Revolusionariu Timor-Leste Independente (FRETILIN), Joaquim dos Santos 'Boraluli'. Foto:Dok/INDEPENDENTE. Deputadu bankada oposizaun Frente Revolusionariu Timor-Leste Independente (FRETILIN), Joaquim dos Santos 'Boraluli'. Foto:Dok/INDEPENDENTE.

DILI: Deputadu bankada oposizaun Frente Revolusionariu Timor-Leste Independente (FRETILIN), Joaquim dos Santos 'Boraluli' hateten, tempu ona ba Parlamentu Nasionál (PN), iha lejislatura daneen, altera kódigu sivil hodi fó rekoñesimentu kazamentu ba relijiaun seluk.

Nia dehan, persiza tratamentu hanesan iha lei nia oin, bazeia ba konstituisaun RDTL artigu 16 kona-ba universalidade direitu sidadaun hotu iha lei nia oin, nune'e mós artigu 45 liberdade konfisaun relijiozu, tanba ne'e mak to'o agora Parlamentu Nasionál seidauk iha lejizlasaun espesifiku.

"Ha'u hanoin, tempu ona para Parlamentu Nasionál foti inisiativa para garante boa relasaun entre sidadaun sira iha diferensa konfesaun relijaun. Nune'e mós garante Governu ninia asisténsia ba sidadaun sira-ne'ebé iha diferensa relijiaun liuliu iha prosedimentu atu hetan sira-nia direitu presiza regula," dehan nia, iha Parlamentu Nasionál, horisehik.

Joaquim hatutan, agora TL iha lei vijente maibé asuntu balun presiza hadi'a, tanba ne'e bankada FRETILIN hanoin ona atu prepara projetu alterasaun lei hodi aprezenta.

"Ami-nia bankada agora sei prepara hela ezbosu ne'e, halo hela peskiza. See tempu badak prontu ona, sei aprezenta ba parlamentu kona-ba konfisaun relijiozu liuliu liga ba direitu kazamentu ho ninia efeitu," katak nia.

Tanba, iha TL ne'e maiória fé kristaun, tuir mai budha, hindu, musulmanu, entaun iha sosiedade ida moris iha plularidade ho valór relijiozu, ne'e konsidera hanesan rikeza Estadu ninian maibé presiza regula sira-ninia interasaun sosiál, nune'e mós regula responsabilidade autoridade Governante sira-nian hodi bele garante ezersísiu direitu sidadaun nian.

"Ne'ebé kle'ur ona, ita hanoin no iha lejislatura dalimak halo ona peskiza no halo ezbosu depois hareee sei falta buat ruma. Agora, hareee fali re-apresiasaun bainhira prontu ona sei aprezenta ba Parlamentu Nasionál, no iha komisaun A mós diskute uitoan ona atu hareee aprezenta projetu alterasaun refere," niia hakotu.

Entretantu, tuir lei Kodigu Sivil artigu 1475 kona-ba kazamentu sivil, Katoliku tradisionál no monogamia rekoñese kazamentu husi regiaun seluk hanesan protestante, islamiku, hindu no buda.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Domingu, 11 Fevereiru 2024 16:53

Independente Digital TV