Tarifa ekonomia global Amerika ba TL, Vise Ministru Hugo: Impaktu uitoan ba exportasaun kafe Featured

By Mariano Mendonça Abril 15, 2025 531
Vise Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa. Foto:Dok. Vise Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa. Foto:Dok.

DILI: Tarifa ekonomia global Estadus Unidus Amerika ba Timor-Leste la fó impaktu direita ne’ebé boot ba Timor-Leste tanba Timor-Leste halo de’it exportasaun kiik-oan ba Amerika.

Vise Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa, hato’o asuntu ne’e hodi hataan ba kestaun husi deputadu bankada CNRT kona-ba preparativu governu Timor-Leste hasoru taxa ekonomia global husi Amerika.

Deputada bankada CNRT, Virgina Ana Belo iha ninia intervensaun husu kona-ba impaktu husi politika Prezidente Amérika, Donald Trump, ba Timor-Leste.

"Ha'u hakarak ko'alia uitoan kona-ba asuntu impaktu husi politika Amérika nian ka Donald Trump ninian ba ita-nia estadu, ha'u hakarak husu took Governu ninia preparativu,” dehan deputada ne’e iha plenaria PN, Segunda (14/04).

Virgina hatutan, maske perturbasaun ba ekonómia globál ne'e ninia intensaun ba liu Xina ho Eropa no nasaun kiik sira ladún hetan impaktu boot, maibé Timor-Leste bele hetan nafatin impaktu balun tanba TL ninia dependensia ba Fundu Petroleu.

"Ita ninia reseitas domestika ki'ik, oinsa Governu, liu-liu liña Ministériais haree par atu ita enfrenta situasaun ida ne'e iha futuru mai," katak nia.

Ba kestaun ne’e, Vise Ministru Asuntu Parlamentár, Aderito Hugo da Costa hatete, governu hotu iha mundu surpreza tebes ba politika Amerika ne’e, maibé ba Timor-Leste ladun iha impaktu ne’ebé boot.

"Supreza tebtebes ba governasaun no estadu hotu-hotu iha Mundu tomak, inklui Timor-Leste ne'ebé ke hanesan sujeitu ba implentasaun tarifa ne'ebé ke Prezidente Donald Trump introdus, mais ita tama hela iha lista ida 10% ho ita ninia exportasaun produtu nasional ne'ebé ke la'os boot, impaktu uitoan ba ita-nia exportasaun kafé," dehan Hugo.

Nia hatutan, Timor-Leste ninia exportasaun prinsipál mak kafé, nune’e sei sofre uitoan.

"Agora koileta kafé kan hotu ona, agora ita foin mak tama fali tan ba koileta, fulan ida rua mai tan koileta. Kala iha impaktu, mais ita sei haree, liu-liu kolega Ministériu relevante sira haree hela asuntu ida ne'e karik sei impaktu ba presu kafé ne'ebé iha ita-nia rai laran."

"Se ita ne'e mak pais ida Indústria produtivu, exportasaun husi Timor ne'e mak barak, ita mós hanoin bele halo kestaun ida resiprosidade, maibé ita kompara ho exportasaun ho importasaun ita nian ki'ik-oan lo'os," nia dehan.

Maske nune’e, Vise Ministru ne’e hatete, governu ho Banku Sentrál Timor-Leste haree hela oinsa impaktu husi batailla tarifa.

"Ita lalikan haree de'it ba merkadu Amérika mais merkadu sira iha ASEAN, merkadu ne'ebé ke ita dependensia bá importasaun produtu sira ne'e mai, karik afeitadu ba tarifa ne'ebé estadu Amérika tau ba sira, sira-nia produtu ne'ebé exporta, ne'ebé ke Importa mai ita-nia rain ne'e mak karik iha impaktu," nia dehan.

Maibé, nia dehan, Timor-Leste tenke aguarda ba kualker senariu ne'ebé akontese husi impaktu bá politika tarifa ne'ebé Amérika introdus.

“Hein katak tres ka seis mezes prosimu ano bele haree took impaktu real iha terrenu oinsá. Dinamika presu hahán, presu produtu importasaun ne'ebé tama mai afeitadu bá ita-nia rain, ita povu ka lae," katak nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tersa, 15 Abril 2025 11:55

Independente Digital TV

Follow us on Facebook

Kalendariu Notisia

« April 2025 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30