Setór Infraestrutura Fator Determinante ba Ekonomia TL Featured

By Mariano Mendonca Fevereiru 17, 2024 1170
Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Gastao Sousa. Foto: Media GPM. Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Gastao Sousa. Foto: Media GPM.

DILI: Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Gastao Sousa hatete, setór infraestrutura nu'udar fator determinante hodi dezenvolve ekonomia no sosiál iha Timor-Leste (TL), tanba atividade hotu atu la’o di’ak tenke iha infraestrutura.

Governu nia kompromisu ba dezenvolvimentu infraestrutura sei akomoda mós setór ekonómiku. Hadi'ak rede transporte, hadi'ak portu no sistema enerjia ne'ebé efisiente, operador telekomunikasaun ne’ebé kompetitivu, no kria ambiente ida-ne'ebé kondusivu ba kresimentu negósiu. Liuhusi investimentu iha área prinsipál hirak-ne'e, ita hasa'e ita-nia nasaun nia kompetitividade iha nivel globál, atrai investimentu estranjeiru no promove ambiente kondusivu ida ba empreza lokál sira atu hetan susesu.

Nia haktuir, Governu liu husi orsamentu jeral estadu 2024 fó prioridade mós ba Investimentu Públiku no Konstrusaun Infraestrutura Fízika ho prevé orsamentu ho montante US $ 411 milloes aloka iha Kapitál Dezenvolvimentu ho medidas atu promove diversifikasaun ekonómia liu husi ambiente ne’ebé favoravél hodi promove kresimenu ekonómiku sustentavel, hadi’ak investimentu iha kapitál sosiál hodi garante ben estar povu Timor agora no iha futuru ho prinsípiu fundamentál husi boa governasaun, inkluzaun, no justisa.

Governu mos sei kria Sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé transparente hodi kontrola programa sira governu nian iha tinan 2024. Governu liuhusi Ministériu Finansas (MF) no Ministériu Planeamentu, Investimentu estratéjiku (MPIE) sei kolabora hamutuk no koordena ho liña ministeriais hodi halo dezeñu no estabelese sistema jestaun dezempeñu hodi permiti governu no públiku hamutuk hodi akompaña no monitoriza progresu husi implementasaun programa sira governu nian liu-liu iha seitor Infraestrutura.

"Ohin diskursu ha'u ko'alia tiha ona, objetivu ba saida mós ita boot sira rona, Primeiru Ministru mós nia diskursu klaru tebtebes, ne'ebé hanesan ita hotu hatene Setór Infraestrutura ne'e determinante ida ba Dezenvolvimentu Ekonómiku ho Sosiál iha ita nian rain," dehan nia hafoin realiza Semináriu Nasional kona-ba Infraestrutura nian iha Salaun Ministériu Finansas, Kinta (15/02).

Nia haktuir, la'os ida ne'e de'it mak nia de'it mak fator determinante, fundu fatores determinante bá dezenvolvimentu ekonómiku ho sosiál bá rai ida ne'e nian, tanba ne'e mak tenke Infraestrutura ne'e bá oin.

"Maibé ita la'os Dezenvolve de'it mais tuir regras prosedimentu ne'ebé ke ita nia rai laran buka konkorda bá malu atu la'o bá oin, ita labele bá halo arbiru de'it no labele la'o tuir ita nia hakarak, maibé la'o tuir bu'at ne'ebé lei haruka. Ita tenke aprende husi erus ka sala ne'ebé akontese tinan hirak liu ba ita tenke hadia, sé ita bá oin mak sala hanesan ba ha'u hanoin ita la lo'os ona," nia dehan.

Nia hatutan, tanba ne'e mak MPIE kria semináriu ida ohin ne'e importante, hanesan Primeiru Ministru dehan iha semináriu hanesan ne'e la'os atu mai kritika malu maibé mai fó hanoin bá malu hodi bele iha konsensus ida atu la'o hamutuk.

Bu'at balu ke tenke halo, ne'e la'os Setór Obras Públika de'it, maibé Setór Edukasaun, setór saúde no postu Sanitaria hanesan iha área rurais, mai tenke prepara mós uma bá para setores sira ba hela bá nune'e hodi dedika lo'os bá iha sira nia serbisu.

"Sé la ita halo tiha postu sanitaria ida nune'e meediku ne'e ba iha neeba dala ida rua nia tenke fila mai, ida ne'e mak ita hakarak haree kordena bá malu para oinsá ita bele halo bu'at ida ke di'ak tanba ne'e mak ita kordena bá malu para oinsá ida ita halo bu'at ida ne'ebé ke di'ak, tanba ne'e mak dehan Planeamentu integradu ne'e importante tebtebes atu nune'e ita bele dudu Dezenvolvimentu infrastrutura bá oin," nia salienta.

Agrikultura mós hanesan iha fatin-fatin mais asves to'o iha neeba ema laiha tanba sa, kondisoens tenke kria para ema sira ne'e bele mai serbisu ho laran ho fuan.

"Ita labele haree de'it dezenvolve, dezenvolve de'it mais ita tenke haree mós husi setór umanu ita tenke haree, ida ne'e mak ami Realiza semináriu Nasional ne'e foka ba bu'at sira ne'e."

"Priviléjiu no onra boot ba ha'u hodi halo abertura ba eventu Seminariu Nasional Regra no Prosedimentu sira ba Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste Semináriu ida-ne'e nudar okaziaun importante ida ba ita hotu atu haree fali ba lisoens aprendidas iha dezenvolvimentu infraestruktura iha ita nia rain hodi foka ba nia kualidade, dezafiu sira mak inferenta no buka atu oferese solusoens no navigasaun ba oportunidade sira hodi hadia di’ak liu tan iha futuru, tanba ne’e importante tebes atu entidade relevantes sira mak kaer papel iha seitor infraestruktura koñese no familiariza aan ho regra no prosedimentu sira iha setór infraestrutura hodi garante kualidade no asegura transparénsia, atu bele promove kreximentu ekonómiku no asegura moris di'ak ba sidadaun  hotu hanesan vizaun hosi ita nia planu Estratéjiku dezenvolvimentu nasional (PEDN 2011-2030)," nia dehan.

Katak  to’o 2030 Timor-Leste sei nasaun ho rendimentu Médio-Alto ho sosiedade ida  ne’ebé prospero no saudavél, atu konkista alvu ida ne’e dezenvolvimentu seitor infaraestruktura nudar fator determinante.

Semináriu ida ne’e mós sei fornese plataforma ba Dialogu entre parsería intersadas prinsipal sira kona ba dezenvolvimentu infrastrutura iha Timor-Leste, ho intensaun atu kultiva koñesimentu kompartilladu kona ba IX Governu Konstitusional nia prioridades infrastrutura ba tinan 5 oin mai, no mos regras no prosedimentu aplikáveis iha síklu projetu públiku no inisiativa finansiamentu.

Diálogu ida ne’e sei fasilita atu troka idea no esperensia kona ba mellores prátikas, lisoens aprendidas, área ne’ebé presiza hadia no ideas inovasoens sira.

“Objetivu final maka atu asegura kualidade projetu liu husi planeamentu, estudu preparativu, avaliasaun, aprovizionamentu, konstrusaun, supervizaun, operasaun, no manutensaun” nia dehan.

Okaziaun oportunu ida ohin mos, sei subliña importánsia husi aliñamentu inisiativu dezenvolvimentu infrastrutura no programa ho prinsípius sustentável no inkluzivu, ho nune’e bele kontribui ba nasaun nia objetivu dezenvolvimentu tempu naruk. Enfaze iha sustentabilidade no inklusividade ida ne’e hatudu komitmentu atu hari’i projetu infrastrutura ne’beé mak laos hatan de’it ba nesesidades imediata, maibe kontribui mos ba nasaun nia bem-estar no progresu.

Iha fatin hanesan Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao husu ba partisipante husi instituisoens hotu ne'ebé partisipa iha semináriu Nasional bá Infraestrutura nian ne'e buka atu intende malu tanba Infraestrutura hotu uza osan povu nian.

"Ha'u husu tebes ba imi hotu favour bainhira partisipa iha semináriu ne'e ko'alia ho laran tomak hateke ba malu buka vitima tanba ne'e ita mai la'os kauza sé de'it ita mai atu haree took sé ita iha ideia di'ak ida halo bá ita nia rain sé imi tuir regras, problema boot mak ne'e osan Povu nian uza ho di'ak, Osan besik hotu tiha tenke transparansia integridade," nia dehan hafoin.

Iha 2021 iha $21 milioens iha PNDS la hatene, no sira seluk buka tuir la hetan 2022 $68 milioens ba PNDS, ne'ebé kuandu temi de'it osan, temi Infraestrutura bá temi de'it Governu sentrál maibé la to'o iha nível kraik neeba.

"Tanba ne'e mak Dialogu ida ne'e importante tebtebes atu ita kurije, ne'e duni husu ba ita boot sira atu partisipa ho di'ak partisipa ho ulun, ita la mai halo kritika de'it mai hasai lisaun hodi kurije ida ne'e mak Importante bá ita," nia salienta.

Enkuantu, Estrada ida 400 metru labele nia kustu to'o $5 milioens, 5 kilometrus husi estrada kustu 21 milioens, tanba ne'e regras no prosedimentu atu haree didi'ak. Ne'e duni partisipa ho hanoin ida atu Kontribui partisipa ho hanoin hadia Planeamentu.

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV