Tuir Xefe Governu ne’e, alegasaun kona-ba favoresementu ba ETO ne’ebé nu’udar kompaña husi Nilton Gusmão, la loos no laiha baze.
“Ema balun atake ha'u dehan ha'u mak fó ba ETO.Ne'e sala boot.Ko'alia arbiru. Problema bainhira funu tama, laos problema ita atu sosa, problema mak supply, ema atu faan ne'e," dehan PM Xanana ba jornalista sira hafoin enkontru semanál ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, iha Palásiu Prezidensiál Bairu-Pite, Kinta (23/04).
PM Xanana esplika, Governu uza ETO hanesan dalan atu asegura kontratu supply mina husi merkadu internasionál, inklui husi Taiwan, atu nune’e garante kontinuidade fornesimentu ba nasaun.
“Iha problema boot iha fatin hotu-hotu, hetan impaktu kona-ba funu ne'e, ne'ebé rai barak ne'ebé faan ne'e kaer atu fó ba sira nia rain rasik. Ho ida ne'e mak iha tolu ka haat ida mak importa, mais sira seluk dehan ami atu ba sosa iha ne'ebé tan, inklui mós Pertamina.”
“Fofoun husu dehan ‘o bele hatama?Araska, Pertamina iha ne'eba boot tebe-tebes. Enkuantu ita iha 1 millaun resin abitantes, ho karreta de'it mós ita-nia estrada sira ne'e la'o labele. Indonézia $180 miloens, rai boot tan, ne'ebé Pertamina mós dehan ‘ami laiha’.”
“Agora ETO mak dehan, komu nia importa husi Taiwan mak nia dehan ‘iha ne'eba ne'e ema ne'ebé faan mai ha'u ne'e dehan sira sei iha ida ne'e’, nune'e iha garante tiha ita bele hetan," Xanana esplika.
Xefe Governu ne’e hatutan, la fó osan hotu ba ETO, maibé uza hanesan mekanizmu atu asegura asesu ba mina.
“ La fó osan hotu ba ETO, liu husi ETO tanba ita atu garante ne'e mak eletrisidade, tanba ne'e mak loron ida ha'u dehan, bainhira difisil tebtebes ona, kalan sei taka eletrisidade," katak nia.
Xanana afirma, problema ne’e laosatu sosa, maibé ema atu faan mai ne'e.
"Governu dudu atu sosa lalais ne'e tanba afinál Austrália mós ema nia aman, kompaña ida faan mai ETO ne'e dehan‘imi hakarak sosa, sosa ona tanba husi Austrália mós hakarak husu hela atu sosa’," katak nia.
Molok ne’e, Peskizadora La’o Hamutuk, Marta da Silva hatete, medida Governu nian sei fó solusaun kurtu prazu de’it no la sustenta iha tempu naruk.
Nia mós kestióna tanbasá prosesu adjudikasaun la liu husi mekanizmu kompetitivu normál. Tuir nia, situasaun ida ne’e bele kria risku ba uza orsamentu Estadu ho la transparente.
Aleinde ne’e, nia alerta katak aumentu folin mina bele lori ba inflasaun, tanba Timor-Leste depende barak ba importasaun. Se kustu transporte sae, folin sasan iha merkadu mos sei sae, ne’ebé bele afeta povu vulnerável sira.
La’o Hamutuk mós husu Governu atu aprende husi krize anteriór hanesan pandemia COVID-19, no investe liu tan ba setór produtivu hanesan agrikultura no diversifikasaun ekonómia.








