Asaun manifestasaun ne’ebé fofoun la’o ho pasifiku nakfilak sai kaótiku bainhira manifestante sira koko atu hakbesik an ba portaun Parlamentu Nasionál nian. Polisia hahú dudu manifestante sira ba kotuk nune’e hahú mosu desintendimentu entre parte rua ne’ebé ikus mai hamosu asaun tuda.
Responde ba asaun tuda ne’e, polisia mós tiru gás lakrimojéniu ho intensaun hafahe manifestante sira. Iha konfrontu badak ne’ebé mosu ne’e rezulta estudante na’in tolu desmaia, no ema na’in neen hetan kanek, inklui jornalista ida.
Konfrontu ne’e mós rezulta karreta patrulamentu PNTL ida vidru rahun no kareta diplomata ida nia vidru kotuk rahun.
Hafoin menutu balun nia laran, manifestante sira halibur fila fali iha resintu UNTL hodi kontinua sira-nia asaun pafisika.
Peskizadór Asia Justice And Rights, Inocencio de Jesus Xavier hatete, anarkizmu mosu tanba failla iha kontrolu.
"Ida ne'e ha'u bele dehan primeiro ita failla iha kontrolu, tanba ne'e ita husu ona polisia atu uza nia kapasidade atu identifika autor sira ne'e see," dehan nia ba jornalista sira, iha resintu UNTL segunda (15/09).
Tanba, nia dehan, sira-nia pozisaun klaru katak laos atu halo anarkismu maibé ejize atu salva nasaun.
"Ita hakarak salva nasaun ne'e laos atu mai estraga nasaun ne'e, nune'e se individu ruma mak halo asaun ida ne'e, nia tenke asume responsabilidade ba aktu ne'ebé nia halo," dehan nia.
Iha fatin hanesan Portavos daruak EUTL, José da Costa informa, iha konfrontu badak ne’ebé mosu iha ema na’in neen mak hetan kanek.
"Ohin mosu tuda malu, maizumenuz ema na'in neen kanek. Ohin lori ona ba ospital halo tratamentu. Ita-nia asaun pasífiku sei kontinua. Ita husu par labele halo anarkismu hodi hamosu konfrontu," katak nia.
Tuir nia, maske PN deside kansela sosa karreta prado ba deputadu sira, maibé kestaun Lei Pensaun Vitalísia no Alterasaun ba lei manifestasaun nian seidauk.
“Tanba ne'e luta sei kontinua to'o hetan rezultadu ikus,” dehan nia.
Pontu haat ne’ebé ezije
Manifestasaun ne’ebé EUTL ho sosiadade sivil sira hala’o iha resintu UNTL, iha pontu haat importante ne’ebé sira ezije.
"Ita-nia ezijensia haat ne'e klaru atu ezije ba Parlamentu Nasionál atu tau ba konsiderasaun mak: primeiro, ita husu atu hapara sosa kareta prado; Segundo, ita husu atu altera lei manifestasaun nú.1/2006; Terseiro, ita husu atu halakon lei pensaun mensal vitalisia; no Quatro, husu atu aloka orsamentu jerál estadu ba setór produtivu sira ho persentajen boot," deklara Portavos Estudante Universitariu Timor-Leste (EUTL), José da Costa Soares, iha resintu UNTL, Segunda (15/09).
Iha fatin hanesan Portavoz Knuk Ba Dame ho Forsa Humanista Timor-Leste, Micaela de Jesus Amaral hatete, FHTL hanesan kamada organizasaun sosial ne’ebé ho karakter voluntariadu partisipa iha manifestasaun ne’e hodi ezije ba PN atu halakon pontu haat ne’ebé mensiona ona.
"Ami mai tuir manifestasaun ne'e atu husu halakon sosa karreta, hapara lei pensaun vitalísia, hasai klauzula distânsia metru 100 dook husi edifísiu públiku, no tau osan ba setor produtivu sira," dehan nia.
FHTL, nia hatutan, hamarik hamutuk ho kamada sosial sira atu defende povu Maubere ne'ebé mak moris terus hela.
"Tanba ne'e ami firme iha fileira ida hodi nafatin defende povu nia direitu, nune'e bainhira la iha solusaun mak ami sei mantein iha ne'e," katak nia.
Bankada tolu deside kansela
Iha oras balun bainhira estudante sira hahú ninia manifestasaun, bankada tolu iha Parlamentu Nasionál kompostu husi bankada CNRT, PD, no KHUNTO deside hodi kansela sosa karreta 65 ba deputadu.
Pontavos bankada tolu, Patrocino Fernandes hatete, Bankada CNRT, PD no KHUNTO konsiente katak desizaun sosa kareta la reprezenta preokupasaun públiku nian, no hare de’it ba ezijénsia deputadu 65 no difikuldades ne’ebé Sekretariadu PN infrenta hodi hamosu tiha preokupasaun iha públiku, no ikus mai parte seluk explora nu’udar aproveitamentu polítiku hodi hamosu instabilidade ba nasaun.
“Tanba ne’e, tetú ba situasaun sira hotu, Bankada CNRT, PD no KHUNTO halo análiza ba polémika sosa kareta, no mós haree katak própriu deputadu balun direta no indireta explora situasaun ne’e nu’udar aproveitamentu ida ba sira-nia interese polítika partidária no grupu nian hodi instrumentaliza tiha emosaun públiku hodi halo instabilidade ba ita-nia rain. Nune’e, Bankada CNRT, PD no KHUNTO deside hodi husu ba Parlamentu Nasionál atu kansela prosesu tomak kona-ba akizasaun kareta,” deklara Patrocino liu husi konferensia imprensa.
Iha sorin seluk, Xefe Bankada Fretilin, Aniceto Longuinhos Guterres agradese ba manifestante sira ne’ebé konsege organiza malu hodi muda bankada CNRT, PD no Khunto nia pozisaun.
"Ha'u agradese uluk ba manifestante sira ne'ebé konsege organiza malu ohin mai halo manifestasaun seidauk to'o loron tomak, lokraik, maibé muda ona sira-nia (bankada tolu) pozisaun, ne'e di'ak, ida ne'e mak Fretilin espera desde uluk," dehan Aniceto.
Fretilin, nia dehan, desde diskusaun ba proposta OJE 2025 aprezenta proposta hodi hasai osan sosa karreta no osan viajen ba estranjeiru, maibé sira-nia proposta ne’e la liu.
"Ami-nia proposta sira, sira mak vota kontra. Uluk ita-boot sira akompaña Deputadu Duarte Nunes kuandu ko'alia ne'e sira-nia pozisaun ne'e mak ida ne'e, tanba sira kontra ami-nia proposta, no razaun ida mós to'o iha final Globál Fretilin vota kontra Orsamentu ne'e mós tanba razaun ida mak ne'e tanba ami-nia proposta sira ne'e la liu hotu," nia dehan.
Desde inisiu, nia dehan, Fretilin nia pozisaun klaru hakarak hasai osan sosa karreta tanba iha prioridade seluk no povu nia nesesidade barak mak presiza atende.
Hein desizaun ba LPV
Hafoin bankada tolu foti desizaun, reprezentante manifestante sira mós hasoru-malu ho Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hamutuk ho reprezentante bankada CNRT, PD no Khunto.
Portavos EUTL, Natalisio Nunes hatete, EUTL halo audensia ho Prezidente PN hodi aprezenta mós ninia ezijensia.
Natalisio hatete, maske kansela ona desizaun sosa karreta maibé sei iha ezijensia rua ne’ebé mós presiza atu ezije nafatin.
"Ita-nia ezizensia tolu mak seidauk responde. Ita hein sira sei responde liu husi rezolusaun parlamentu nian, tanba ne'e ita nafatin hein nune'e semana ida ne'e sira bele responde ba publiku katak sira kansela hola kareta, altera lei manifesasaun no sira tenke halakon lei pensaun vitalisia ne'ebé benefisia de'it ba ema balun," dehan portavos ne’e.
Iha audensia ne’e, nia dehan, bakada tolu deklara atu buka konsensu ba LPV.
"Bankada FRETILIN ho PLP la marka prezensa hodi fó sira-nia deklarasaun, tanba ne'e asaun kontinua lao hodi ezize sira bele deklara liu husi rezolusaun ne'ebé sei haruka ba plenaria atu sira bele deklara ba publiku no povu maioria ne'ebé moris terus hela," katak Natalisio.
Iha dialogu ne’e, nia dehan, deputadu sira promete atu iha semana ida ne’e bele iha ona konsensu hodi bele deklara no publika ba publiku.
Iha fatin hanesan, Peskizadór Asia Justice And Rights (AJAR), Inocencio de jesus Xavier hato’o ninia agradesimentu ba PN ne’ebé kansela ona sosa karreta 65.
"Ami agradese ba deputadu sira ne'ebé hola ona desizaun ba preokupasaun estudante sira nian hodi kansela ona sosa kareta. Ita espera ba oin ita sei halo servisu barak liu tan, ba salva rai ida ne'e, liu-liu ba sustentabilidade estadu nian," katak nia.