PR Promulga Ona Alterasaun Daruak ba Dekretu-Lei Suplementu Remuneratóriu

By Komunikadu Imprensa Agostu 24, 2021 245
Prezidente Repúblika Francisco Guterres “Lú Olo”. Foto:Dok/Independente. Prezidente Repúblika Francisco Guterres “Lú Olo”. Foto:Dok/Independente.

DILI: Prezidente Repúblika Francisco Guterres “Lú Olo” promulga ona alterasaun daruak ba dekretu-lei suplementu remuneratóriu ba traballadór sira iha liña frente ne’ebé hala’o sira-nia atividade profisionál iha servisu prevensaun no kontrolu risku ne’ebé hetan kontájiu husi virus Covid-19.

Tanba ne’e, Governu Timor-Leste, haktuir iha Konstituisaun RDTL no Estatutu Funsaun Públika, hodi submete ba Prezidente Repúblika  dekretu-lei ida hodi hadi’ak dekretu-lei ho númeru 17/2020, hodi rekompensa traballadór efetivu sira.

Molok ne’e, Prezidente Repúblika promulga dekretu-lei ho númeru 17/2020, iha loron 30 fulan-Abril, hodi fó direitu ba traballadór liña frente sira atu simu mós suplementu remuneratóriu ida, ho efeitu  husi fulan-Marsu tinan 2020. Nune’e, iha fulan-Setembru tinan 2020, dekretu-lei ne’e hetan alterasaun dahuluk.

“Proposta alterasaun daruak ba diploma ne’ebé hetan promulgasaun horseik (23/08), husi Prezidente Repúblika Francisco Guterres “Lú Olo”, fó-hatene katak pagamentu suplementu remuneratóriu relasiona ho Covid-19, ne’ebé hahú iha fulan-Marsu tinan 2020 sei implementa to’o fulan-Dezembru tinan 2021, bainhira Orsamentu Jéral Estadu tinan 2021 mós ramata,”dehan nia iha komunikadu, ne’ebé Online INDEPENDENTE asesu iha pajina ofisial PR, tersa ne’e.

Nia hatutan, bainhira iha nesesidade ruma hafoin presiza atu aumenta suplementu ne’e ba tinan 2022 no presiza iha fali dekretu-lei foun ida.

Enkuantu, osan selu suplementu ne’e hasai husi fundu Covid-19 ne’ebé harii iha Timor-Leste liu husi lei n°2/2020, 6 abril.

Dekretu-lei antes, kona-ba suplementu ne’e define katak profisionál sira ne’ebé elijível ba direitu hetan suplementu remuneratóriu mak hanesan,  médiku,  efermeiru,  auxiliár ba asaun médika, parteiru/a sira, téniku análize laboratóriu, tékniku saúde públika, tékniku radiolojia, sira ne’ebé ezerse funsaun iha sala situasaun Sentro Integrado Jestaun Krize (SIJK), motoristas veíkulu, responsável sira ne’ebé lori ema ba izolamentu obrigatóriu, elementus Forsas Armadas no ajentes PNTL ne’ebé envolve iha prevensaun no kontrolu Covid-19.

Aleinde, traballadór sira iha autoridade inspesaun no fiskalizasaun ba atividade ekonomika, Sanitária no Alimentar, Diresaun Nasional ba kuarentena Bioseguransa, Servisu  Migrasaun no Autoridade Aduaneira, Servisu Nasional ba Intelijência,  Diresaun Nasional ba Seguransa Património Públiku, no servisu autoridade ka administrasaun munisipál,  responsável ba halibur, lori no  soe lixu, sira ne’ebé halo parte servisu autoridade ka administrasaun munisipál, servisu munisipál ba fornesimentu bee-moos, koveiru sira no sira ne’ebé integra iha ekipa ne’ebé hala’o servisu iha Rejiaun Adminstrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno,”tenik nia.

“Ho alterasaun daruak ba dekretu-lei ne’e,  aumenta tan profisionál sira ne’ebé iha direitu ba hetan suplementu remuneratóriu ne’ e hanesan tékniku sira ne’ebé partisipa iha programa vasinasaun kontra Covid-19, guarda prizionál sira, sira ne’ebé servisu protesaun sivíl, inklui bombeiru sira no traballadór sira seluk ne’ebé hala’o serbisu iha sentru izolamentu, profilátiku ka terapéutiku, no sira ne’ebé kuida pasiente Covid-19, tau matan ba seguransa no servisu limpeza no mós sira ne’ebé halo jestaun lixu nian,”tenik nia.

Entretantu, ho alterasaun ne’e, traballadór sira ne’ebé servisu iha Administrasaun direta ka indireta estadu nian no hala’o knaar iha risku laran relasiona ho Covid-19 husi fulan-Marsu tinan 2020, bainhira hatudu prova dokumentál, iha direitu atu hetan  pagamentu suplementu remuneratóriu  ba kada loron servisu efetivu  ne’ebé halo tiha ona. 

Ho objetivu atu proteje direitu adquiridu husi traballadór sira iha liña frente hahú husi fulan-Marsu tinan 2020 mak Prezidente Repúblika veta  diploma  kona-ba suplementu remuneratóriu ne’ebé  Governu hato’o iha fulan-Jullu tinan 2021.

Nune’e, dekretu-lei ida ne’e akomoda hotu ona preokupasaun ne’ebé Prezidente Repúblika hato’o ba Governu liuhusi mensájen iha loron 24 fulan-Juñu tinan 2021.

Enkuantu, dekretu-lei ne’e hetan aprovasaun husi Konsellu Ministrus iha loron 4 fulan-Agostu tinan 2021, nune’e Governu haruka mai Prezidénsia iha loron 11 fulan-Agostu tinan 2021 no Prezidente Repúblika promulga iha loron 23 fulan-Agostu tinan 2021. 

 

Asistente Editor: Saturnina da Costa

Rate this item
(0 votes)

Independente Digital TV