Atividade ida ne'e, realiza atu hametin komitmentu nasional ba nutrisaun, hadia kualidade dadus nutrisaun nasional hodi suporta planeamentu, monitorizasaun no implementasaun polítika hodi kombate Stunting no Malnutrisaun iha Timor-Leste.
Iha diskursu Primeiru-Ministru Interinu hatete, atu kombate Stunting no Malnutrisaun tenke sai responsabilidade hamutuk entre Governu, Família, Media, Sosiedade sivíl no parseiru dezenvolvimentu sira, tanba problema ida ne’e la afeta deit kresimentu físiku labarik nian, maibé mos bele afeta dezenvolvimentu kapasidade intelektuál no produtividade rekursu umanu iha futuru.
Stunting no Malnutrisaun la’ós deit afeta kresimentu físiku labarik sira, hanesan ras-badak no krekas, maibé mos bele afeta dezenvolvimentu kapasidade intelektuál no formasaun matenek labarik nian. Segundo nia impaktu ida ne’e sai preokupasaun bo’ot tanba bele afeta kualidade rekursu umanu no dezenvolvimentu nasaun iha futuru.
PM Interinu enfatiza katak, labarik sira mak futuru Timor-Leste, tanba ne’e Governu tenke investe seriu iha nutrisaun, saúde no dezenvolvimentu labarik sira.
Iha nasaun dezenvolvidu barak, ema mak sai sentru ba modernizasaun, sivilizasaun no dezenvolvimentu. Ho nune’e, Timor-Leste mos tenke kontinua implementa Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu ne’ebé tau ema nu’udar sentru prinsipal ba dezenvolvimentu nasional.
Relasiona ho esforsu kombate Stunting, PM Interinu hatete, importánsia utilizasaun dadus ne’ebé presiza no viavel atu orienta polítika públika no programa governamentál sira atu nune’e problema stunting bele rezolve liu husi servisu hamutuk entre Governu, media, sosiedade sivíl, inan-aman, mestri no komunidade tomak.
Nia mos subliña papel importante, media nian atu informa no sensibiliza komunidade kona-ba nutrisaun no saúde. Stunting no Malnutrisaun iha relasaun besik, maibé iha diferensa iha ninia natureza no impaktu.
Stunting nu’udar forma Malnutrisaun kroniku ne’ebé akontese liu-liu durante períodu kritiku primeiru loron 1.000 husi moris labarik, ne’ebé hahú husi inan isin-rua to’o labarik atinje tinan rua.
Nutrisaun adekuadu importante tebes atu apoia kapasidade aprendizajen labarik sira. Labarik ne’ebé hetan ai-han nutritivu ho sufisiente sei iha oportunidade diak liu atu dezenvolve nia kapasidade kognitiva no aprende ho efetivu durante prosesu edukasaun.
Iha oportunidade ne’e, nia mos bolu ajénsia nasional no internasionál sira atu hametin koordenasaun no integra programa sira iha estrutura ida ne’ebé harmonizadu. Tanba agora la’ós tempu atu implementa projetu pilotu ketak-ketak, maibé tempu atu expande programa sira ne’ebé prova ona katak efetivu no sustentável.
Programa kombate Stunting nu’udar programa prioridade no kontinuidade Governu nian. Tanba ne’e, implementasaun programa sira tenke halo ho planeamentu ne’ebé diak, monitorizasaun rigorozu no koordenasaun entre instituisaun relevante sira.
Importante soberania ai-han nu’udar baze ba soberania nasional. Segundo nia, komunidade sira presiza aumenta produzaun ai-han lokal no promove prinsipiu
“Kuda saida mak ita han no han saida mak ita kuda, atu reduz dependénsia ba ai-han importadu hosi rai liur” hatetem PM Interinu.
Ai-han fresku ne’ebé produz aihan lokal iha valor nutrisionál ne’ebé aas liu kompara ho ai-han prosesadu ne’ebé importa hosi rai seluk.
Relasiona ho validasaun dadus, PM Interinu enfatiza katak rekolla no análija dadus tenke hala’o ho métodu ne’ebé rigorozu no sientífiku. Instituisaun estatístika, saúde no entidade relevante sira presiza servisu hamutuk atu garante katak dadus ne’ebé produz reflete situasaun real iha terenu no bele sai baze ba tomada desizaun ne’ebé loos.
Nia mos nota katak taxa stunting iha Timor-Leste hatudu progresu ho redusaun hosi 47 pursentu ba 45 pursentu. Maske nune’e, Governu sei kontinua esforsu atu hatun númeru ne’e ho forma signifikativa liuhosi intervensaun integradu iha área nutrisaun, saúde, agrikultura no edukasaun.
PM Interinu mos reafirma katak, família sira, liu-liu inan-aman sira, iha papel determinante atu garante nutrisaun no kuidadu adekuadu ba labarik sira. Nia husu atu família sira kontinua fó atensaun ba alimentasaun saudavel no kresimentu labarik sira atu bele harii gerasaun ida ne’ebé saudável, produtivu no preparadu atu lidera dezenvolvimentu Timor-Leste iha futuru.








