Deputadu Bankada Fretilin, Joaquim dos Santos Boraluli, hatete, iha observasaun ruma ba setór justisa ninian liu-liu Tribunál ho Autoridade sira seluk, orsamentu ida ne’e bainhira halo despeza tenke iha refleksu ba funsionamentu Tribunál ninian liu-liu iha sistema justisa.
“Iha observasaun ruma ba setór justisa ninian liu-liu Tribunál ho Autoridade sira seluk, ha’u hanoin orsamentu ida ne’e bainhira ita halo despeza tenke iha refleksu ba funsionamentu Tribunál ninian liu-liu iha sistema justisa, hamosu sistemas justisa ne’ebé independente respeita separasaun dos poderes tuir Artigu 69 Konstituisaun, Depois foti desizaun ruma presiza hamosu kualidade desizaun ninian ne’e imparsial,” afirma Deputadu Bankada Fretilin, Joaquim dos Santos Boraluli, hato’o asuntu ne’e liu husi diskusaun OJE 2026 iha faze espesialidade, Kuarta (19/11).
Nia dehan, orsamentu ida ne’e tenke hamosu konseitu sira ne’e iha funsionamentu Tribunál ninian relasaun entre orgaun judisiariu sira para evita intervensaun autoridade polítiku sira.
“Tanba ne’e mak ha’u hanoin presiza ita haree situasaun sira ne’e para fó garantia ba autonomia instituisional do Tribunál, presiza iha esklaresimentu ida kona-ba konseitu sira ne’e liga ho implementasaun lei Organizasaun Judisiariu ne’ebé foin dadauk ne’e ita altera tiha Artigu ida kona-ba komisaun ne’ebé atu apoi Governu instala agora paralizadu,” nia reforsaa.
Deputadu FRETILIN ne’e dehan, retira tiha kompetensia ida ne’e fó fali ba Governu mak atu hala’o knar ida kona-ba preparativus liga ba instalasaun Tribunál liu-liu Supremu Tribunál ho Tribunál primeira instansia ba balun, mais iha orsamentu ida ne’e ladún nota seriedade husi parte Governu ninian atu kria kondisaun ba ida ne’e.
“Tanba ne’e mak ha’u hanoin parte Governu presiza esklarese mai parlamentu kona-ba situasaun ida ne’e liu-liu iha instalasaun Tribunál Supremu ho Primeira Instansia ne’ebé atu kumpri lei organizasaun judisiariu,” deputadu Joaquim argumenta.
Entretantu, Xefe Bankada CNRT, Deputadu Patrocínio Fernandes, haktuir, orsamentu Tribunál depois halo Audensia la’o verifika problemas ne’ebé hetan husi audensia Tribunais ninian, no haree mós Tribunál iha progresu ne’ebé hatudu vontade atu halo mudansas iha Tribunál.
“Primeiru atu dehan kona-ba orsamentu Tribunál depois halo Audensia ami la’o verifika problemas ruma ne’ebé hetan husi audensia Tribunais ninian. Segundu independentemente husi kestoens sira ne’ebé mak kolega Deputadu sira ne’e foti ha’u hakarak atu dehan katak Tribunál depois ami audensia iha mudansa sira hatudu iha progresus iha vontade atu halo mudansas iha Tribunál ne’e rasik, tanba hatudu vontade hakarak atu aselera ba prosesu sira kona-ba promosaun ba juizes sira.”
“Terseiru ha’u hakarak atu haloos uitoan intervensaun kolega deputadu Joaquim katak, alterasaun Lei Organizasaun Judisiariu ne’ebé ita halo iha ne’e la retira komisaun da rekrutamentu, maibé ita hasai prazu ida ba Governu, tanba nia liu tiha ona ita tau nia mós laiha efeitu 30 mezes ultrapasadu liu lakon tiha ona,” nia dehan.
Tan ne’e mak hasai iha momentu ne’ebá, maibé komisaun rekrutamentu kontinua eziste no sei halo hela koperasaun no kordenasaun ho Prezidensia da Republika, tanba Komisaun ne’e iha mós Prezidensia Repúblika ninia papél atu nomeia mós membru ida iha komisaun da rekrutamentu.
“Kestaun ne’ebé mak kolega sira foti hotu ita altera Lei Organizasaun Judisiariu iha ne’e ha’u hanoin kolega sira mak fó sujestaun maka’as katak, Prezidente Repúblika la presiza ba lei Organizasaun Judisiaria, kaer ba nia kompetensia konstituisaun hodi halo nomeiasaun,” deputadu Patrocínio esklarese.
Entretantu, sobre separasaun dos poderes, tanba ne’e mak parlamentu laiha kompetensia atu nomeia Prezidente Tribunál Rekursu, ne’e kompetensia Prezidente Repúblika nian.
“Ha’u hatene mós katak pedidu de fiskalizasaun abstrata ba Tribunál ne’e lori lei Organizasaun Judisiariu ne’ebé ita halo alterasaun maka ba iha ne’ebá, Diploma de nomeiasaun PR nian la fundamenta ho alterasaun lei ida ne’e, mais fundamenta ho Konstituisaun da Repúblika tuir ita boot sira nia konsellu ne’e para públiku sira mós bele kompriende,” deputadu CNRT komenta.
Entretantu, Vise Ministru Justisa (MJ), Paulo Remedios, afirma, kona-ba resposta ba kestoens ne’ebé ligadu ho orsamentu de’it, governu atrazus desizaun kona-ba reforma justisa nian la’os tempu agora, tanba iha lei ne’e konsellu koordenadór da justisa mak reprezenta.
“Ha’u resposta kona-ba kestoens ne’ebé ligadu ho orsamentu de’it, governu atrazus ka desizaun kona-ba reforma justisa nian, governu la’os tempu agora iha lei konsellu ida mak naran konsellu koordenadór da justisa reprezenta antes husi Ministériu Públiku, Tribunais, Defensoria Públika, Advokadu, Polísia Sientífika no Governu konvoka tiha ona reuniaun ida durante besik tinan rua tiha ona konvoka tiha ona konsellu no deskute tiha ona problema,” Paulo Remedios haktuir.
Governante ne’e dehan, situasaun ne’ebé deputadu koloka oportunidade kestoens atrazu no kestoens seluk mais desizoens konsellu koordenadór justisa ne’e desizoens konfedensiais ke sira la fó, nein fó akta, entaun so informa direitamente ba Primeiru Ministru, purtantu desizoens iha tiha ona atu halo melloramentu mak konsellu koordenadór da justisa iha reuniaun regulares.
Nune’e Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fenanada Lay, anúnsia rezultadu votasaun orsamentu ba Tribunais, Prokuradoria Jerál Repúblika no Defensoria Repúblika aprovadu ho votus afavor 42, kontra 2, no abstensaun 21.
Orsamentu ba Prokuradoria Jerál Repúblika aprovadu ho votus afavor 42, kontra 1, no abstensaun 22. Nune’e m’os orsamentu ba Defensoria Públika aprovadu ho votus afavor 43, kontra zero (0) no abstensaun 22.
Entretantu Orsamentu alokadu ba Tribunais, Salariu Vensimentu tokon $5.556.002, bens servisu tokon $1.362.723, tranferensia públiku laiha, Kapitál menor rihun $170, Kapitál dezenvolvimentu rihun $466 ho totál $8.174.725. Ho programa 171 aprosimar servisus Tribunais ba populasaun $6.881.709. programa 392 asesu ba justisa rihun $92.165, programa 510 funsionamentu institusional tokon $1.200.851.
Orsamentu alokadu ba Prokuradoria Jerál Repúblika ba salariu vensimentu tokon $4.852.516, Bens Servisu 1.231.253, tranferensia públiku laiha, Kapitál menor rihun $784.750, Kapitál Dezenvolvimentu $165.600 nune’e totál $7.034.119. Husi programa 392 asesu ba justisa rihun $580.926, programa 510 funsionamentu dezenvolvimentu institusional tokon $6.453.193.
Orsamentu alokadu ba Defensoria Públika Saláriu Vensimentu tokon $1.920.736, bens servisu rihun $622, transferensia públiku laiha, Kapitál Menor rihun $225, Kapitál dezenvolvimentu rihun $450 ho totál $3.217.805 no ba programa 392 asesu ba justisa tokon $2.048.800, programa 510 funsionamentu dezenvolvimentu institusional tokon $1.169.005.








