“Atendimentu médiku sira, ha’u hanoin ita boot sira hatene iha limitasaun, sira halo sevisu ne’ebe maka estandariza tuir organizasaun mundiál saúde no mós tuir Ministériu Saúde Timor-Leste nian, tanba tuir ha’u hanoin tuir everage heart ba iha númeru Indikadór golbal JDAR ita la ultrapasa 40%, depois ba NDAR ne’e ita la ultrapasa husi 23%, ha’u hanoin estandar ne’ebe maka iha,"dehan Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral,hato’o asuntu ne’e ba Jornalista sira iha Palásiu Govenu, Kuarta(18/03) hodi responde preokupasaun membru Parlamentu Nasional sira nian kona-ba Sistema atendimentu iha HNGV.
Nia dehan, sé tuir deputada sira ne’e makahatete kada loron labarik sira sempre mate, imajina deit, se loron ida maka labarik mate ida to’o iha loron 30.
“Maibé agrades ba prekupasaun sira husi deputada sira, ita bo'ot sira hatene katak situasaun kondisaun ospitál HNGV maka hanesan ne’e ona, durante tinan naruk nia laran, ita bo'ot sira akompaiña, limitasaun kama, hotu-hotu akompaiña, sé Deputadu sira mak ko'alia kada loron labarik na'in ida mate ita boot sira sira imajian, sé lori ida labarik mate ida ita boot sira multiplika took 30 dias 30 labarik maka mate, maibé tuir everage heart indikador global nian nunka akontese hanesan ne’e,"nia esklarese.
Maibé Hospitál Nasionál Guido Valadares ema hotu-hotu hatene katak durante tinan barak ona laiha mundansa.
“Maibé iha HNGV ita hotu sente tinan naruk nia laran ladún iha mudansa ba iha ne’ebá, tanba ne’e maka nonu governu konstitusional atu hadi’a di’ak liu tan ba iha fasilidade saúde sira, liu-liu infraestrutura, ekipamentu modernu no mos ba kapasitasaun ba doutór sira hotu," Ministra Élis komneta.
Molok ne'e Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapéutiku iha HNGV, Vidal de Jesus Lopes, hatete relasiona ho preokupasaun husi Parlamentu Nasionál ne'ebé mak mate iha Hospoitál Nasionál Guido Valadares moras hotu-hotu iha ne'ebá mak halo iha ospitál tenke bazeia ba diagnósa.
“Tuir kronolojia husi departamentu pediátria ne’ebé mak relata mai katak ita nia pasiente ne’e idade tinan ualu, baixa iha dia 21 fevereiru no hakotu is iha loron 09 fulan marsu, husi desde inísiu tama, médiku sira halo tratamentu bazeia ba diagnosa ne’ebé mak iha agora investigsaun ba nia moras hanesan hasai ray- x, ct-scan rezultadu raan sira ne’e iha hotu no ajustamentu medikamentu tratamentu bazeia ba rezultadu ne’ebé mak ita hetan,"dehan Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapéutiku iha HNGV, Vidal de Jesus Lopes bá Jornalista sira iha nia kna'ar fatin, Tersa(17/03)
Nia dehan esforsu hotu-hotu halo no komunikasaun médiku sira iha Pediátria ho família sira kontinua la'o tanba ne'e ospitál halo atendimentu husi diagnósa.
"Esforsu hotu-hotu halo no komunikasaun husi médiku sira husi pediátria kuaze komunikasaun, entre inan aman no avo sira di'ak nafatin, tanba ne’e ami la halo atendimentu fora husi diagnósa, maibé ami tuir SOP ne’ebé mak iha,” nia dehan.
Tanba ne'e profisionál saúde hotu iha Hospitál Nasionál Guido Valadares laiha intensaun aat ba pasiente sira, e atendimentu ba pasiente sira laa’o tuir nafatin protokolu.
“Emprinsipiu atu esklarese ba públiku relasiona kona-ba deputada sira ne’ebé mak deklara iha Parlamentu Nasionál relasiona ho deputada ida nia beioan ne’ebé mak mate iha HNGV, enprinsipiu ha’u atu deklara katak husi profisionál saúde iha HNGV la iha intensaun aat ba pasiente sira ne’e la iha, tanba profisionál saúde hotu-hotu konsagra no reforsa ona juramentu pratiku,"nia esplika.








